Käsipall on paljudes Euroopa riikidest üks kõige populaarsem spordiala. Ka Eestis kogub käsipall tuure. Meil on aina enam aktiivseid mängijaid ning spordihuvilisedki on hakanud käsipallimänge rohkem jälgima. Vaatame lähemalt, kuidas käsipall Eestis populaarsust kasvatanud on.

1)      Eesti käsipallurid mängivad tipptasemel.

Käsipalli populaarsust kasvatab kindlasti tõsiasi, et meil on omad tipptasemel mängijad. Käsipallifännid teavad eelmise sajandi kõige kuulsamat ja osavamat Eesti mängijat Riho-Bruno Bramanist. Mehe käsipallikarjäär viis teda Jaapanisse, Lätti ja Rootsi. Lisaks oli Bramanis ka Eesti koondise peatreener.

Praegugi on meil mitmeid Eesti käsipallimängijaid, kelle võimsad mängud teevad võistlusspordi põnevaks ka kaasaelajatele. Eesti koondislane ja neljakordne Eesti käsipallimeister Dener Jaanimaa viljeleb samuti rahvusvahelist karjääri ning on loopinud palli Ukraina, Saksamaa ja Venemaa klubides.

Ainus Eesti naiskoondislane, kes käsipallis välismaal leiba teenib, on Alina Molkova. Eesti parima naiskäsipalluri tiitlit kandev Molkova imelisi sooritusi oleme näinud nii Islandi kui ka Luksemburgi klubides. Eesti liiga parim vasakäär Kaspar Lees ja 2018. a parim käsipallur Martin Johannson on samuti tõelised Eesti käsipallilegendid.

2)      Entusiastid edendavad Eesti käsipalli.

Eesti võib olla õnnelik, et meil on mitmeid entusiaste, kes on võtnud oma südame asjaks käsipalli edendada. Kui Tallinnas hakkas käsipall välja surema, siis suurte tulevikuplaanidega Risto Lepp lõi HC Tallinna klubi, mis on nüüdseks Eesti suurim.

Ka Aruküla/Audentese peatreener Martin Noodla seisab hea selle eest, et Arukülas käsipallikogukonda kasvatada. Kalmer Musting, rahvusvaheliselt tunnustatud käsipalliklubi Põlva Serviti ja Eesti koondise treener, sai 2008. aastal nii Põlvamaa teenetemärgi kui ka Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Tema pikaajaline ja tulemuslik töö käsipalli arendajana on tunnustust igati väärt.

Ka podcast Kahekordne on kuulajate kõrvadesse toonud põnevad lood käsipallimängijatelt. See loob veelgi vahetuma kontakti fännide ja spordi vahel.

Need on vaid mõned paljudest entusiastidest, kelle töö on vilja kandnud. Tänu tublidele eestvedajatele kasvab peale uusi käsipallimängijaid, Eesti on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline käsipalliriik ning spordi populaarsus kasvab aastast aastasse.

3)      Käsipallimängud pakuvad pinget.

Käsipalli on huvitav vaadata, sest väravaid tuleb kiiremini ja rohkem kui näiteks jalgpallis. Lisaks mängijatele pakub see põnevust ka vaatajaskonnale. Tänu käsipalliedendajatele saavad Eesti noored juba varasest east sporti harrastada. Noortele on spordiala atraktiivsem, kui igaüks saab mängu jooksul palli katsuda. Noori motiveerivad ka arvukad eeskujud käsipallis.

4)      Nii mehed kui ka naised on käsipallis tugevalt esindatud.

Nii mõneski spordialas ei ole naised tugevalt esindatud (näiteks vormel 1), kuid käsipallis puhuvad teised tuuled. Esimene meeste MM toimus juba 1938. aastal ning naiste MM alustas 11 aastat hiljem. Mõne aja pärast oli käsipall ka olümpiamängude kavas. Aastakümneid arenenud spordiala on toonud meieni tippkoondiste mängud.

Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Rumeenia ja Skandinaavia riikide seas on käsipall üks populaarseimaid spordialasid nii meeste kui naiste seas. Rahvusvaheliste naiste käsipallitähtede Cristina Neagu ja Stine Bredal Oftedali fantastilised oskused meelitavad vaatajate hulka rohkelt ka naispublikut.

5)      Käsipallis saab raha peale spordiennustusi teha.

Raha peale ennustused on spordimaailmas aegade algusest figureerinud ning ennustuste tegemiste arv kasvab iga aasta. Panustamine teeb mängude vaatamise publiku jaoks veelgi põnevamaks ja lõbusamaks. Spordiennustused käsipallis on populaarsust kogumas ka Eesti online kasiinodes. Eriti kui neid saab teha ilma registreerimiseta koos tervitusboonustega!

6)      Korralikud spordikompleksid treenimiseks ja võistlusteks. 

Võib tunduda iseenesestmõistetav, et meil on korralikud saalid olemas, kus on hea mängida, treenida ning mugav ka vaatajaskonnale. Ometi on nii mõnegi klubi arengut ja käsipalli populaarsuse kasvu takistanud puudulikud sportimisvõimalused. Õnneks on üle Eesti mitmetes linnades renoveeritud spordikomplekse, kus rahvusvahelise tasemega käsipalli harrastamiseks on kõik võimalused olemas.

Arvatavasti pole olemas kedagi, kes ei ihaldaks head tervist, seetõttu kuluvad kasulikud nõuanded selles vallas alati ära. Uurisime lähemalt, mida olümpiavõitja Gerd Kanter teeb selleks, et olla terve ja heas vormis ning kuidas on selle kõigega seotud Zinzino.

Kui suurt rolli Sinu arvates mängib inimese elus tervislik ja tasakaalustatud toitumine?

See on päris oluline, sest suures plaanis peab paika ütlemine: sa oled see, mida sa sööd. Kui sööd kogu aeg ebakvaliteetselt või liiga palju, siis see väljendub ka enesetundes ja kehakaalus. Sööma peaks nii palju, kui keha energiat tarbib ning mida rohkem me suudame kvaliteetsest toidust vitamiine ja mineraale kätte saada, seda parem.

Millele sina toitumises tähelepanu pöörad ja kas oled oma toitumisharjumusi muutnud võrreldes sellega, kui veel tippsporti tegid?

Mina olen ühtepidi rutiini inimene ning tiksun siiani enam-vähem sarnases rütmis nagu sportlaskarjääri ajal. Muidugi ei ole energia- ja toiduvajadus enam nii suur, sest samasugusel koormusel ma trenni ei tee, aga näiteks hommikusöögi rutiin on jäänud samaks.

Kui sporditee alguses vaatasime Mihkel Zilmeriga menüü üle, siis toona oligi minu loomulikus toitumises hommikusöök kõige rohkem tasakaalust väljas. See on aga kõige tähtsam söögikord päevas ning olen senini üritanud sellest mõttest kinni pidada. Minu menüüs on hommikuti naturaalne jogurt külmutatud marjadega, keedumuna või omlett, puuviljad ja kvaliteetne täistera võileib juustu või singiga. Kuna hommikul tarbitud energia kulub päeva jooksul ära, siis kuulub hommikusöögi hulka ka väike tükk magusat.

Üldjoontes on aga varasemaga võrreldes muutunud peamiselt toidukogused. Kohati olen hädas sellega, et olen harjunud sööma rohkem kui tegelikult vaja on. See pole küll kehakaalule mõjunud, aga pean end vahel korrale kutsuma – kui varem oli kolmekäiguline lõuna tavaline asi, siis praegu selleks vajadust ei ole.

Tasakaalus toidulaud on iga inimese jaoks väga oluline ning vahel on vaja võtta midagi lisaks, et seda tasakaalu kindlustada. Sina oled tarbinud toidulisandina Zinzino BalanceOil rasvhappeid sisaldavat kalaõli. Miks selle otsuse tegid?

Zinzino BalanceOil kalaõli olen tarbinud aastaid. Olin juba eelnevalt teadlik sellest, et kasulikke rasvhappeid reeglina vajalikus koguses toidust kätte ei saa ning oomega-3-e sisaldavat toidulisandit tasub juurde võtta. Tippspordis otsime ju häid ja puhtaid toidulisandeid, mis imenduksid hästi ning annaksid reaalseid tulemusi, nii jõudsingi Zinzino juurde.

Ise tarbin seda toidulisandit praegu perioodiliselt, aga oluliselt regulaarsem olen oma lapse puhul ning jälgin, et ta iga päev lusikatäie õli saaks.

Millised on olnud muutused tänu sellele, et hakkasid tarbima Zinzino BalanceOili?

Kui hakkasin kalaõli toidulisandina juurde võtma, siis haigestusin oluliselt vähem. Meie niiskes kliimas ja segasel talveperioodil on ju palju viiruseid liikvel, aga haigused ei hakanud mulle enam väga külge. Seega, väga selgelt mõjutas see immuunsüsteemi.

Kas kasutad ka muid Zinzino tooteid?

LeanShake on väga hea toidukorra asendamiseks, kui on hästi kiire päev. Kui sul on shaker olemas ja pulber sellesse eelnevalt valmis pandud, siis on vaid vaja kallata peale pool liitrit vett või piima ning segu ära juua. See on hea tasakaalustatud toidukorra asendus.

Kiire elutempo juures on ka mõistlik autos või kotis tagavaraks hoida proteiini- ja energiabatoone. Mõnikord ikka juhtub, et söögikordade vahe kipub liiga pikaks venima ning siis on batoon kiire ja sobilik amps, millega nälga kustutada.

Praeguses eriolukorras on toitumise kõrval ka muus osas tervisliku elustiili järgimine eriti oluline. Mida tervislik elustiil sinu jaoks tähendab?

Tervislik elustiil on normaalse toitumise, liikumise ja kvaliteetse puhkuse tasakaal, ega seal muud valemit ei ole. Aga igaüks peab enda elutempo juures leidma õige tasakaalu, et kõik oluline päevaplaani mahuks.

Mina usun, et paljude asjade toimimise võtmeks on süsteem ja regulaarsus. Kõrvaltvaatajana näen, et sageli poetakse ka toitumise osas ajapuuduse taha, aga ükski tegemine ega töö ei saa olla nii tähtis, et ei saa väikest söögipausi teha. Süsteemne regulaarsus ehk kolm söögikorda päevas enam-vähem kindlatel kellaaegadel annab organismile signaali, et kõik toimib ning varusid pole vaja koguda.

Kui leiame liikumistasakaalu, siis ka selle puhul on regulaarsus hea. Kõige keerulisem on sageli treeningutega alustada ning asjad jooksma saada, aga kui ennast alguses pisut tagant sundida, siis hiljem on lihtsam, sest järjepidevalt sama asja tehes on lihtne jätkata.

Kuidas sa ise ennast praegu füüsiliselt vormis hoiad?

Mul on kodus treenimisvõimalused olemas ning 3-4 korda nädalas teen jõutreeningut või sõidan ratast.

Kehtivas eriolukorras kipuvad paljudele pähe tulema ärevad mõtted ning stressi võib olla rohkem kui tavaliselt, mis omakorda võib tervisele negatiivselt mõjuda. Kuidas füüsilise vormi kõrval oma emotsionaalset poolt tasakaalus hoida?

Kui räägime praegusest keerulisest ajast, siis soovitan lähedastega pidevat kontakti hoida. Kuigi reaalselt ei saa kohtuda, siis telefoni või interneti teel saab sidet pidada ja seda tuleks kindlasti teha. Regulaarne suhtlus ja teadmine, et lähedastega on kõik hästi, hoiab vaimu kindlana. Samamoodi toetab emotsionaalset tasakaalu füüsiline aktiivsus, sest liikumine ja trenn aitab liigset ärevust ja energiat maha laadida.

Leia endale sobiv Balance toode, mida Gerd Kanter kasutab SIIT.

Tule kuula ja vaata FB Live’i rasvhapete tasakaalust ja saa täpsemalt teada mida ZinZino Balance tooted endast kujutavad, kus muuhulgas läheb kõikide Live esitlusel osalejate vahel loosi 4 rasvhapete kuivveretesti koos 15 minutilise personaalse konsultatsiooniga (ühe paketi väärtus 117€). FB Live toimub: 14.05.2020 kell 19:00-19:30, registreerimiseks vajuta siia, märgi osalen, kuula Otse ja oledki loosirattas!

Üha enam on tippsport liikumas selles suunas, et atleedid on üha vastupidavamad, kiiremad ja tugevamad. Füüsiline võimekus on tippspordis järjest enam kerkimas tähelepanu keskpunkti. Kuigi koroonaviiruse pandeemia lõi kogu maailma sporti täiesti pea peale, on keerulises olukorras ka üks ootamatu pluss nende sportlaste jaoks, kes tahavad, oskavad ja viitsivad selle ära kasutada.

Kuna sportmängude (korvpall, võrkpall, käsipall) hooajad peetakse sügisest kevadeni, siis märtsi keskel kehtestatud eriolukord annab sportlastele vähemalt kaks kuud lisaks, et uueks hooajaks paremini valmistuda. Uus Tase Treeningus peatreener Alari Põllu hinnangul võib praegune pandeemia pakkuda motiveeritud sportlastele vajalike teadmiste olemasolul tulevikuks olulist võimalust. “Olukorda, kus pikalt võistelda ei saa, tuleks näha võimalusena mõne kehalise võime arendamiseks. Eriti noorsportlased, kes alles oma karjääri kujundamas, võiksid praegust hetke ära kasutada, et tulevaseks karjääriks korralik põhi alla treenida.”

Jääb mulje, et enamus spordimaailmast on hetkel veel koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu šokis ja atleedid pole uute oludega veel kohanenud. See tähendab, et paljud treenerid on oma tavapärastest mustritest sunnitud kõrvale vaatama või ei suuda sportlased leida piisavalt motivatsiooni distantsilt nendeni laekuvate juhiste täitmiseks.

Alari Põllu sõnul peaksid tippsportlased ennast kiirelt kokku võtma ja lülituma täielikult praegusele olukorrale vastavale treeningplaanile. Kes seda varem suudab teha, saab konkurentidega võrreldes olulise edumaa, mida mõnel pallimängualal pole ehk võimalik kunagi tagasi teha. “Loomulikult oleneb, mis on konkreetse sportlase eesmärgid. Harrastajale võib-olla piisabki metsajooksust kolmel korral nädalas. Sportlike eesmärkidega atleedi puhul kindlasti ei piisa ja peab juurde tegema,” kinnitas Põllu.

“Treenija peab vaatama enda sportlikku profiili, mis on tema hetke tugevused, nõrkused ja milles soovitakse areneda. Kui võistlused on alles kaugel, ei tasu treeningkava intensiivsusega liialdada, sest kõrge intensiivsusega treeningud viivad sportlase vormi küll kiirele tõusule, kuid ammendavad enda arendava toime samuti kiirelt. Jätkusuutlikuks arenguks on vaja enamasti kasutada mõõdukaid koormusi, et järk-järgult oma võimete baastaset tõsta. See kehtib nii vastupidavus- kui ka jõuvõimete arendamise kohta, sest keha ei suuda pidevalt kõrgel intensiivsusel töötada ja alguse kiirele arengule järgneb peagi väsimus, ületreening ja hoopis taseme langus. Praegustes eriolukorra tingimustes, kui jõusaalidesse ei pääse, on baasjõudu muidugi väga raske arendada, sest selleks on vaja kasutata suhteliselt mahukat ja raskustes progresseeruvat jõutreeningut. Oluline on jälgida, et nädala treeningutes ei jäetaks ühtegi füüsilist võimet täielikult tähelepanuta. Kord nädalas peaks iga võime mõjutatud saama, et baastase säilitada. Aga see võimekus, mida tahetakse arendada, peab saama vähemalt kolm treeningut nädalas. On see siis jõud, kiirus, vastupidavus, osavus või painduvus.” juhatas Põllu endale südamelähedase teema sisse.

Konkreetselt korvpallile keskendudes sõnas Põllu: “Kuna võistlusi pole ja uue hooajani on aega palju, siis on ideaalne võimalus baasvastupidavuse loomiseks. Reeglina puudub korvpalluritel selle treenimiseks piisav võimalus, kuna aeg hooaja lõpu ja uue hooaja alguse vahel on liiga lühike. Et baasvastupidavust ja aeroobseid energiatootmismehhanisme korralikult välja arendada, on vaja umbes kolm kuud selles režiimis treenida. Praegu on piisavalt aega, et kardiovaskulaarne süsteem täiustuks, mis väljendub nii südame löögi- ja minutimahu suurenemises kui ka veresoonkonna täiustumises. Hiljem on saadud taset hoida juba oluliselt lihtsam ja tänu praegu nähtud vaevale võib korvpalluri töövõime kogu pika karjääri vältel olla oluliselt parem. Sportlane taastub siis treeningutest paremini, kuna ainevahetus lihastes on kiirem.”

Treeneri sõnul on ka võrkpalluritel oluline tugeva baasvastupidavuse ladumine, aga vaja on ka kiiruse ja kiirusliku jõu arendamist. “Võrkpallurite puhul anaeroobse läve treening ei oma erilist tähtsust. Neil võiks olla üldkehalised jõuharjutused, mida saab oma keharaskusega teha ja hüpped pidevalt treeningplaanis sees. Esialgu mitte liiga suure mahu ja intensiivsusega” selgitas Põllu, kes ise juhendab hetkel sportlasi kas distantsilt või äärmisel vajadusel ühekaupa, hoides suure varuga kinni 2+2 reeglist.

Kui võrrelda erinevaid sportmänge, siis baasvastupidavuse arendamine on oluline nii korvpallis, jalgpallis, võrkpallis kui käsipallis ja seda just eelduste loomiseks, et kõrgel tasemel sooritada kvalitiivseid intensiivseid treeninguid. Jalgpalluritel ja korvpalluritel (vähem käsipalluritel) on vaja lisaks teha ka vastupidavustreeninguid anaeroobse läve tõstmiseks, kuna oluline on suuta tööd teha võimalikult kõrgel intensiivsusel, enne kui töösse lülitvad anaeroobsed mehhanismid, mis viivad sportlase kiire väsimuseni. Võrkpallis ja käsipallis see nii tähtis pole, samas käsipallurid peaksid ka praegusel hetkel leidma võimaluse jõutreeninguteks. Kui lisaraskustega treeninguid teha ei saa, tuleks sooritada võimalikult raskeid variante keharaskusega tehtavatest harjutustest.

NB! Uus Tase Treeningus YouTube’i kanalil on kehaosade kaupa videokokkuvõtted 67-st oma keharaskusega tehtavast jõuharjutusest.

“Kellel on baasjõuga probleeme või spordialast lähtuvalt oleks vaja sellega tegeleda, siis neil sportlastel on keeruline seni, kuni jõusaalid püsivad kinni. Aga üldkehalise ettevalmistuse mõttes saab ka praegu erinevaid jõuvõimeid treenida. Näiteks kiire jõu ja lihasvastupidavuse arendamiseks on hüppeharjutuste ja oma keharaskusega harjutuste näol head võimalused olemas,” lausus Põllu ja lisas, et kõik vajalik harjutusvara on eelpool mainitud kanalil leitav.

Hetkel on seisma pandud ka tennisemängud ja kuigi tennis võib reketialana tunduda pallimängudest oluliselt erinev, siis jalgadetöö mõttes on see sportmängudele üsna sarnane. “Siinkohal on käsipall seni mainitud aladest kõige erinevam. Käsipallis domineerib sirgjooneline jooksmine, kuna rünnakust kaitsesse joostakse otse ning kaitses ja rünnakul ollakse ümber kaare oma positsioonidel ja liigutakse üsna minimaalselt, sest läbi ala liikudes ja kohta vahetada ei ole lubatud. Tennises ja korvpallis on sarnane lühikeste spurtide ja pidurduste osakaal. Neid võimekusi saab treenida, kui teha erinevaid stardi- ja stabiilsusharjutusi,” lisas Alari.

“Olukorras, kus pikalt võistelda ei saa, tuleks näha võimalust mõne kehalise võime arendamiseks. Näiteks just vastupidavuse treenimiseks. Tava-aastatel pole võimalik hooaja sees sellist aega võtta, kuid baasvastupidavuse viimine uuele tasemele avaldab sportlasele positiivset mõju kogu edaspidisekarjääri. Hilisematel aastatel piisabki siis hooajaeelsest ettevalmistusest, et saavutada üha uuesti senine tase. Noorsportlased, kes alles oma karjääri kujundavad, võiksid näha praegust olukorda võimalusena laduda tulevikuks põhi alla,” kordas Põllu oma kõige olulisemat mõtet.

Kui mõnel sportlasel tekib praegusele viirusolukorrale vaatamata võimalus teha ka erialast trenni, siis Alari arvates sellest loobuda ei tasuks, aga kindlasti tuleks jälgida tegevuse eesmärki ja anda endale aru, et kõike korraga ei saa. Tehnikatreeninguid võib vahele teha ja see on isegi hea, kuid need peaks olema meeldivad ja füüsiliselt n-ö taastavad treeningud, et hoida alale vastav liigutusvilumus soojas, aga säilitatakse energiavarusi pigem füüsiliste võimete adaptsiooniks. Näiteks, kui käimas on mõne füüsilise võimekuse arendamine, siis erialatreening võiks piirduda näiteks mõne löögistiili harjutamisega tennises või visketehnika kinnistamisega korvpallis.

Kui rääkida spordipanuste tegemisest, siis tavaliselt mõeldakse esimese asjana jalgpallile või korvpallile. Tegelikult on aga käsipall muutumas kasiinomängijate seas aina populaarsemaks, võimaldades üsna põnevaid spordipanuseid.

Kui sa pole kunagi varem kokku puutunud spordipanustega, siis tasuks esmalt tutvuda lähemalt mõningate nippidega, mis aitavad sul paremini teha panuseid käsipallile või ka teistele spordialadele.

Tee korralikult kodutööd

Spordipanustamine erineb tavalistest kasiinomängudest üsna palju. Näiteks, olemas võivad olla küll tasuta kasiinomängud ehk demoversioonis mängimine, kuid spordipanuseid ei saa nii riskivabalt teha. Seetõttu on eriti oluline teha põhjalikult uurimistööd enne, kui asud oma panuseid tegema.

Kui sa pole käsipalliga eriti kokku puutunud, peaksid kõigepealt tegema endale selgeks käsipallireeglid ja muud põhitõed, et oskaksid paremini ennustada, millised tiimid võivad rohkem võita. Spordipanustamise peamine eesmärk on ju siiski arvata õigesti ära, kes võidab matši.

Üks hea viis selle kodutöö tegemiseks on lihtsalt käsipalliturniiride jälgimine. Nii saad parema ülevaate ning oskad kindlasti teha ka täpsemaid spordipanuseid.

Kasuta boonuseid ja osale võistlustel

Kindlasti oled üllatunud, kui kuuled, et on olemas selline kontseptsioon nagu tasuta kasiino. Mõistagi ei ole ükski kasiino päris tasuta – kui välja arvata fakt, et tasuta kasiino mängud tõesti tähendavadki seda, et sa saad mängida demoversioonis, kus ei pea enda raha kasutama.

Kui aga räägime sellest, mida üks tasuta kasiino kogemus endast kujutab, siis peame silmas erinevaid lisaboonuseid. Nimelt, iga Eesti kasiino pakub erinevaid boonuseid, võistluseid ja turniire, mis annavad sulle mängimiseks lisaraha juurde. Paljud kasiinod pakuvad uutele mängijatele n-ö riskivabasid panuseid ehk võimalust teha oma esimene spordipanus nii, et kui peaksidki kaotama, ei kaota sa enda raha üldse. Voila! Nii saabki olla võimalik üks tasuta kasiino kogemus.

Kui sul pole veel kontot mõnes spordipanustamisportaalis, otsi kindlasti just selline portaal, kus pakutakse uutele mängijatele ka mingeid lisaboonuseid tervituseks. Nii saad mängurõõmu veelgi juurde!

Tee reaalajas panuseid

Paljud Eesti mängukohad pakuvad reaalajas panustamist ehk live-panustamise võimalust. See tähendab, et käsipallimäng võib juba parasjagu käimas olla ning sul on võimalik teha panus samal ajal, kui mäng toimub. Kasiinolehel striimitakse ka mängu ennast, et saaksid samal ajal panustamislehe kaudu mängu jälgida.

Tänu reaalajas panustamisele on võimalik teha tunduvalt täpsemaid panuseid, kuna sa ei pea enam niivõrd huupi tulevikku ennustama, vaid saad näha oma silmaga, kuidas mäng kulgeb, tehes panuseid sellele vastavalt.

Usalda ainult statistikat, mitte kuulduseid

Algajad spordipanustajad kipuvad tegema ühe vea: nad panustavad tiimile, kelle kohta on nad meediast või sõpradelt kõige rohkem kuulnud.

Spordipanustamine on mõnes mõttes nagu investeerimine: sa ei tohi kunagi usaldada seda, mida kuuled meediast, kuna üleshaibitud ettevõtted (või antud juhul meeskonnad) ei pruugi olla kõige paremad.

Ainus, mida sa peaksid usaldama, on puhas statistika. Sa võid küll silmas pidada, et mõni tiim on saanud rohkem populaarsust, kuid ära tee panuseid pimesi. Usalda eelkõige seda, mida analüüsid ja statistika sulle näitavad.

Usalda oma sisetunnet

Parimad spordipanustajad teavad, et kõige muu juures peavad nad jääma endale kindlaks. Kui sul on arvamus mõne tiimi või mängija kohta, ära lase end kõigutada teiste inimeste arvamusel – jää endale kindlaks ja usalda oma sisetunnet.

Kui sa paned spordipanusesse kokku statistika ja enda kõhutunde, võid vähemalt meelerahuga teada, et andsid endast parima. Isegi, kui selline panus läheb luhta, tead vähemalt, et lootsid iseenda sisetundele, mitte kellegi teise arvamusele.

Ära aja kunagi oma kaotuseid taga

Ükskõik, millise õnnemänguga tegemist ka poleks, alati tuleb meeles pidada kõige olulisemat tõde: ära mitte kunagi ürita oma kaotuseid tagasi teenida.

Iga spordipanuse puhul on reaalne risk oma raha kaotada. Sa ei tohiks kunagi teha panuseid rahaga, mida sa ei saa kaotada. Ka tasuta kasiino raha kasutamisel ei saa sa niisama pimesi panustada, kuna see summa saab samuti varem või hiljem otsa (või pead kokku puutuma erinevate tingimustega, mis pakkumisega seotud on).

Spordipanustamine ei ole raha teenimise viis, vaid meelelahutus – pea seda alati meeles, et teha turvalisi ja mõistlikke panuseid.

Käsipall on kiire, põnev ja kutsub kaasa elama. Sinna pole midagi parata – see on lihtsalt nii huvitav. Lisaks, tahaks ju näha, kuidas lemmiktiimil mäng läheb. Teinekord sooviks välja hõisata: “Ma teadsin, et mäng nii läheb!” ja see tähendab, et tunned spordiala nüansse piisavalt, et täpseid ennustusi teha. Mõnikord läheb lihtsalt õnneks, sest vastased kobistasid.

Mis saaks olla parem kui oma käsipalliteadmiste rakendamine mängu ennustamiseks? Selle asemel, et pubis (või toidupoes päev enne mängu) mõned õlled ja pakk krõpsu osta, söö tervislikult, joo vett ning panusta see raha oma ennustuse peale – halvimal juhul ei muutu finantsrutiinis midagi, parimal juhul läheb ennustus täppi ja saad raha juurde. Spordiennustus viib käsipallile kaasa elamise järgmisele tasemele.

Milliseid panuseid saan teha käsipallis?

Panuste tegemine ei piirdu lihtsalt rahasumma valikuga, vaid mitmes kohas on võimalik panustada kummagi osapoole võidu, kaotuse või viigi peale. Võib minna ka sammu võrra edasi ja proovida lõppskoori ennustada. See tähendab muidugi suuremat võimalust eksimiseks, aga kui teadmised on taga ja usk on suur, siis eduka ennustuse korral on võidusumma märgatavalt suurem. Matemaatika selle taga on lihtne: mida rohkem inimesi eksis, seda suurem summa jagatakse võitjate vahel ära, ja mida vähem oli võitjaid, seda suurem on võidusumma iga eduka ennustaja jaoks. Võib eeldada, et lõppskoori ennustavad edukalt vaid käputäis inimesi, tehes auhinnafondi edukate ennustajate jaoks ahvatlevalt suureks. Praktikas pole ilmselt kunagi võimalik puhtalt teadmiste pealt täpset ennustust teha, selleks on siiski mingis koguses õnne tarvis. Teadmised võimaldavad kõige tõenäolisemat skooriulatust väga hea täpsusega määrata.

Miks spordiennustused on nii populaarsed?

Ekraanide leiutamisega toodi esmakordselt sport inimesteni. Kui varasemalt tuli huvilistel ise sporti vaatama minna, siis nüüd saab seda lähima ekraani juures teha. Tollane alternatiiv oli lihtsalt lehest lugeda või raadiost kuulata – päris kogemuse sai ainult oma silmaga. Selle probleemi lahendas ekraan, internet tegi asja lihtsalt mugavamaks. Inimestel on esmakordselt võimalik ükskõik millises ruumis spordile kaasa elada, ka rahvusvahelises mastaabis.

Kuid mugavus toidab vajadust saada spordist osa. Kui varasemalt võimendati kogemust ise platsil olles kihlvedusid sõlmides, siis täna on see roll online spordiennustuse platvormidele üle kandunud. Inimese soov olla osa millestki suuremast on aga alles jäänud. Hasartmängud on juba vähemalt keskajast eestlaste südames. Sporditulemuste ennustamine pakub põnevust ja igale momendile kaasa elamine on lihtsalt võimendatud, tekib teatud moodi hasart selle põnevuse järele.

Kokkuvõtvad mõtted

Käsipalli fännid on pinge ja põnevusega harjunud ning lausa eeldavad seda igalt mängult. Mõni fänn tahab seda täiel rinnal kogeda ja usaldab oma meeskonda sedavõrd, et panustab raskelt teenitud raha nende edule (või ebaedule, kui vastastel on lihtsalt väga hea hooaeg olnud). Panused ei pea sugugi suured olema, teinekord võib mängu ajal tarbitud toidu ja joogi pealt summa kokku hoida ning selle asemel veidi lisapõnevust kogeda.

Kindlasti ei ole spordi ennustamine ja raha panustamine igaühe jaoks. Samuti ei ole see viis rahaliste raskuste lahendamiseks või kiire raha teenimiseks. Panuseid tuleks teha vaid selle rahaga, millest ilma jäämist saab endale lubada. Tegemist on hobiga ja iga hobi maksab raha. Panuse suurused saab iga mängija ise valida, seega saab ta igal hetkel oma mugavustsoonis püsides lemmikmeeskonna käekäiku jälgida ja teadmistest lähtuvaid ennustusi teha.

Maailmas laastamistööd tegev koroonaviirus on suure hulga Eesti inimesi sundinud koduseinte vahele. Ühtlasi on juba mõned nädalad kestnud olukord, kus paljude tavapärane treeningrutiin on täielikult läbi lõigatud, kuna kinni on spordisaalid ja jõusaalid. Vaatamata seninägematule olukorrale ei saa keha unarusse jätta ning seetõttu pakume siinkohal kokku 67 harjutust, mida teha kasvõi ühetoalises korteris.

Tegemist on Uus Tase Treeningus peatreeneri Alari Põllu poolt kokku pandud harjutusvaraga, mis erinevate kehaosade kaupa ka gruppideks jaotatud. Mõne harjutuse jaoks on vaja lisavahendit (rätik, taburet või diivan), kuid enamik harjutustest on sooritatavad igal ajal ja igal pool, seisab Uus Tase Treeningus blogipostituses.

Kuna koroonaviirusest tingitud eriolukord kestab Eestis vähemalt 1. maini ja praegu on pigem liigutud selles suunas, et piiranguid on järjest juurde pandud, siis tasub aprilliks valmistuda ning hakata endale värskelt alanud kuuks kodust treeningkava koostama.

Kõht

1. Selili lamangust käte libistamine põlvedele (jalad põlvest kõverad, tallad maas, sirged käed reitel, ülakeha tõstes/painutades liiguvad sõrmed põlvedele).

2. Selili lamangus puusade tõsted üles (käed all maas, jalad puusadest ette painutatud, suunaga üles).

3. Selili lamangust küünarnuki puuted vastu reie esikülgi (jalad puusast ja põlvest 90 kraadi kõverdatud, sõrmeotsad meelekohtades, küünarnukid suunatud ette, ülakeha tõstes/painutades puutuvad küünarnukid reisi).

4. Selili lamangus ülakeha tõsted sirgete kätega puusadest painutatud ja üles tõstetud jalgade suunas.

5. Toenglamangus põlve toomine diagonaalselt keha alt vastaspoole küünarnuki suunas.

6. Toenglamangus õlgade puuted kordamööda (toenglamangus olles tõsta üks käsi maast ja puuduta sellega teist õlga ja teise käega vastupidi).

7. Küünarvarstoenglamang (plank, asendi hoidmine).

8. Küünarvarstoenglamangus käte sirutused üles vaheldumisi.

9. Küünarvarstoenglamangus jalgade tõsted vaheldumisi.

10. Küünarvarstoenglamangus põlve toomised kõrvale.

Küljed + reie lähendajad/eemaldajad

1. Küljel küünarvarstoenglamang (asendi hoidmine, käsi puusal).

2. Küljel küünarvarstoenglamangus kõverdatud põlvel puusatõsted (alumine jalg põlvist kõverdatud ja reie eemaldamisega tõstad puusa maast ja langetad maha; pealmine jalg õhus).

3. Küljel küünarvarstoenglamang pealmise jala siseküljel (asendi hoidmine, alumine jalg kõverdatult ees).

4. Küljel küünarvarstoenglamang pealmine jalg kõrgemal pinnal (asendi hoidmine, pealmine jalg tõstetud kõrgemale pinnale).

5. Küljel küünarvarstoenglamangus pealmise jala tõsted vaheldumisi pöörates mõlemale küljele 2-3 tõste kaupa (enne uuel küljel jalaga tõstet ei soorita, kui keha paigas ja käsi puusal).

6. Külili lamangus keha kõverdamine üles (külili maas, pealmine käsi sirutatud üles ja alumine käsi toetab eest küünarnukiga maad, jalad sirged; pingutusel tõstad sirged jalad kõrvale üles ja samaaegselt tood kaenlaaugu puusaluule nii lähedale kui võimalik).

7. Kaal-istes ülakeha pöörded paremale-vasakule (põrandal istes, jalad maast tõstetud).

8. Selili lamangus kõverdatud jalgade pöörded kõrvale (selili, jalad põlvest ja puusast 90 kraadi kõverdatud, käed sirgelt kõrval maas).

9. Selili lamangus üles tõstetud sirgete jalgade pöörded kõrvale (puusast painutatud sirgete jalgade pöörded 180 kraadi).

Selg

1. Kõhuli ülakeha tõsted (käed kõrval, nurkselt üleval, jalad sirged, varbad maas, põlved maast lahti).

2. Kõhuli ülakeha tõsted koos käte sirutusega üles (käed kõrval, nurkselt üleval, jalad sirged, varbad maas, põlved maast lahti, iga ülakeha tõste ajal 1 käte sirutus üles ja tagasi alla, käte vahel on hea hoida nt rätikut või püksirihma).

3. Kõhuli sirgete käte kokku viimine üleval ja all selja kohal.

4. Kõhuli jooga ujumine (sirge jala ja käe üheaegne tõstmine diagonaalselt vaheldumisi).

5. Käpuli asendis käe ja jala samaaegne sirutus diagonaalis (toetumine randmetele ja põlvedele, samaaegselt tõstad parema jala ja vasaku käe maast ja sirutad üles).

6. Toenglamangus käe ja jala samaaegne sirutus diagonaalis.

7. Selja plank (asendi hoidmine, keha toetub kandadele, turjale ja peale, puusad üleval).

Tuhar + reie tagaosa

1. Selili lamangus puusa sirutus kahel jalal (jalad põlvist kõverdatult täistallal maas, puusade üles surumine, tugi jääb turjale ja jalgadele, põlvedest õlgadeni moodustab keha sirgjoone).

2. Selili lamangus puusa sirutus ühel jalal, teine jalg üles tõstetud (jalg kõverdatult täistallal maas, puusa üles surumine).

3. Tagatoenglamangus puusa sirutus (käed sirged, õlgade all või natuke laiemalt, jalad maas, kannad põlvede all).

4. Tagatoenglamangus puusa sirutus ühe jalaga (käed sirged, õlgade all või natuke laiemalt, maas oleva jala kand põlve all, teine jalg õhus).

5. Puusa sirutus turi diivanil (turi toetub diivanile/pingile või muule stabiilsele kõrgemale pinnale, jalad põrandal puusade laiuselt, kannad põlvede all).

6. Puusa sirutus turi diivanil ühe jalaga (turi toetub diivanile/pingile või muule stabiilsele kõrgemale pinnale, üks jalg õhus, teine jalg põrandal, kand põlv all).

7. Küünarvars tagatoenglamang (asendi hoidmine, sirge keha toetub kandadele ja küünarvartele, seljaga põranda poole).

8. Küünarvars tagatoenglamangus jalgade tõsted (hoitud asendist sirge jalgade tõstmine vaheldumisi.

Reied

1. Kükk (jalad õlgade laiuselt, kannad maas, vaade ette, käed ees).

2. Käärkükk (väljaastes üks jalg ees täistallal ja teine taga päkal, tagumise jala põlv alumises asendis jääb puusa alla).

3. Väljaastekükk ette (paralleelsest jalgade asendist samm ette, laskumine alla, tõus üles ja samm tagasi).

4. Väljaastekükk taha (paralleelsest jalgade asendist samm taha, laskumine alla, tõus üles ja samm tagasi).

5. Väljaastekükk kõrvale (paralleelsest jalgade asendist samm kõrvale laia harkseisu, laskumine alla, tõus üles ja samm tagasi).

6. Kastile astumine (aseta üks jalg täistallaga kõrgemale pinnale/toolile/pingile ja tõuse selle jala jõuga üles).

7. Bulgaaria käärkükk (väljaastes raskus esimese jala täistallal, tagumise jala pöid toetub taha kõrgemale, nt diivanile).

8. Ühel jalal kükk istesse ja püsti (seisa, tõsta üks jalg maast lahti ja lasku aeglaselt pingile ja tõuse uuesti üles, käed ees või rinnal, pingi võib asendada tooli või diivaniga).

9. Ühel jalal kükk kastil (seisa ühel jalal täistallaga kõrgemal pinnal, vaba jalg hoia sirge ja lasku aeglaselt nii madalale, et vaba jala kand puudutab maad ja suru end tagasi üles).

10. Kükist üleshüpped.

11. Kükist üleshüpped all vetrumisega (enne üles hüppamist toimub alumises asendist vetrumine).

12. Istest hüpe üles (toolilt/pingilt/diivanilt ilma käte hoota, kahelt jalalt plahvatuslik äratõuge üles, käed puusal või õlgadel).

13. Käärkükkhüpped jalavahetusega (üles hüpates vahetad jala ja maandud teine jalg ees ja kordad ilma pausita tegevust).

14. Bulgaaria käärkükk hüppega.

15. Põlvitusest hüpe kükki + hüpe üles (põlvili maas, lase puusadest alla ja kiire puusa sirutuse ja käte hooga hüppa kükki ja seejärel kohe kükist üles, maandumine kahele jalale).

16. Väljaaste taha + üleshüpe (väljaastesamm diagonaalselt eesoleva jala tagant läbi, käed on sel hetkel taga ja kiire käte hoo ja põlve rebimisega hüpe üles, maandumine kahele jalale ja kohe sama sooritus teise jalaga).

17. Kükist veere turjale ja tagasi kükki veeredes üles hüpe kahe jalaga.

18. Kükist veere turjale ja tagasi kükki veeredes üles hüpe ühe jalaga.

Sääred

1. Päkkadele tõus kahel sirgel jalal kõrgemal pinnal (trepiaste, rulli keeratud rätik vmt asi, mis annab kõrgust).

2. Päkale tõus ühel sirgel jalal kõrgemal pinnal.

3. Päkale tõus ühel jalal ette kallutatult tuge kasutades (toeta käed vastu seina/aknalauda, liigu jalgadega kaugemale, suru puusad ette ja vaata, et kannad ulatuks maha, tõsta üks jalg üles ja soorita teisega päkale tõusu).

4. Kahe jala päkal hüplemine paigal, edasi-tagasi, kõrvale-tagasi, pöörates.

5. Ühe jala päkal hüplemine paigal, edasi-tagasi, kõrvale-tagasi, pöörates.

Rind + õlad + õlavarre kolmpealihas

1. Käed kõrgemal pinnal toenglamangus kätekõverdused (aseta sirged käed randmetega pingi/diivani/ kapi servale, vaata, et keha oleks sirge, langeta rind vastu toetuspinda ja suru keha üles tagasi; mida kõrgemal on käed jalgade suhtes, seda kergem on harjutust sooritada).

2. Toenglamangus kätekõverdused põlvedel (aseta sirged käed põrandale, vaata, et keha oleks sirge, langeta rind vastu toetuspinda ja suru keha üles tagasi).

3. Toenglamangus kätekõverdused (aseta sirged käed põrandale õlgadega samale joonele ja õlgadest laiemalt, vaata, et keha oleks õlgadest kandadeni enam-vähem sirge, langeta rind vastu põrandat ja suru keha üles tagasi).

4. Tagatoengus kätekõverdused kõrgemal pinnal (käed selja taga toolil/diivanil vmt pinnal, selg toetuspinnale lähedal ja jalad toetuvad ette maha, käsi kõverdades lase kehal otse alla vajuda ning õlgade jõudmisel küünarliigesega samale joonele, suru kätega keha uuesti üles).

5. Ämblikmehe kätekõverdused (kätekõverduse ajal tuuakse üks põlv kõrvale küünarliigesele nii lähedale kui võimalik, käte asend keskmine või lai).

6. Laia haardega toenglamangus kätekõverdused (aseta sirged käed põrandale nii, et sõrmed oleksid õlgadega samal joonel ja õlgadest tunduvalt laiemalt, vaata, et keha oleks õlgadest kandadeni enam-vähem sirge ja langeta rind vastu põrandat ja suru keha üles tagasi; jälgi seejuures, et küünarliigesed liiguksid keha suhtes u 70-kraadise nurga all).

7. Kitsa haardega toenglamangus kätekõverdused (aseta sirged käed põrandale nii, et sõrmed oleksid õlgadega samal joonel ja õlgadega samal laiusel, vaata, et keha oleks õlgadest kandadeni enam-vähem sirge, langeta rind vastu põrandat ja suru keha üles tagasi; jälgi seejuures, et küünarliigesed liiguksid üles-alla keha kõrvalt).

8. Puusad üleval toenglamangus kätekõverdused (toenglamangus olles painuta keha puusadest üles ja kõverda asendit hoides käsi).

9. Jalad kõrgemal pinnal toenglamangus kätekõverdused (aseta sirged käed randmetega põrandale, tõsta jalad toolile/diivanile, vaata, et keha oleks sirge, langeta rind põrandale nii lähedale kui võimalik ja suru keha üles tagasi; mida kõrgemal on jalad käte suhtes, seda raskem on harjutust sooritada, samuti liigub koormus rinna alaosast rinna ülaosa ja õlgade poole).

10. Kätelseisus kätekõverdused (käed õlgadest natukene laiemalt, võta seina toel kätelseis ja lase vaikselt käed kõveraks, pea liigub põranda poole ja seejärel surud kätega end üles tagasi; tegu on väga raske harjutusega, peamine koormus langeb õla ja õlavarre kolmpealihastele).

Kes soovib eksperdi abi oma treeningu individuaalsel planeerimisel või karantiiniajaks treeningkava, siis Uus Tase Treeningus peatreeneri Alari Põllu on valmis abistama. Lisainfo veebilehelt SIIT või meiliaadressil alari@uustasetreeningus.ee.

Käsipall24.ee sõsarportaalide Korvpall24.ee ja Jalgpall24.ee peatoetaja Optibeti veebilehel saab nüüd lisaks spordisündmustele panustamisele nautida ka paljude maailmaklassi spordivõistluste otsepilti. Piisab vaid Optibeti kasutajakonto tegemisest ja paljud maailma tippvõistlused on sinu ees valla. Käsipallisõpradele on seejuures kavas maailma tugevaimaks peetav Saksamaa meistrisari, kus lööb kaasa meie viimase kümnendi üks esikäsipallureid Mait Patrail.

Jalgpallifännidele on vaatamist igast Euroopa nurgast, kui kavas on erinevad liigatasemed ja karikasarjad Itaaliast, Inglismaalt, Hollandist, Poolast, Rootsist, Prantsusmaalt, Horvaatiast, Belgiast, Valgevenest, USA-st, Šotimaalt, Taanist, Tšehhist jm. Ehk siis oma silmaga on võimalik kaasa elada meie parimate jalgpalluritele, eesotsas Ragnar Klavani (Itaalia, Serie A), Karol Metsa (Rootsi kõrgliiga), USA kõrgliigasse siirdunud Erik Sorga ning Itaalia Serie A-s esimesi samme tegeva Georgi Tunjoviga.

Korvpallisõpradele pakutakse Vana Maailma parimat korvpalli läbi Euroliiga ja Eurocupi mängude ning tippliigasid, kus aegade jooksul mänginud või mängimas ka mitmeid Eesti mehi. Hispaaniast saab näha kõrgliiga ehk ACB ja karikamänge, samuti on näha Itaalia ja Prantsusmaa karika- ja kõrgliigakohtumised ning näiteks ka Leedu karikamängud. Teatavasti just Itaalias on tänavu pallimas Eesti koondislased Siim-Sander Vene (Varese) ja Henri Drell (Pesaro).

Rõõmsad saavad olla ka tennisehuvilised, kelle ette jõuavad tugevatasemelised turniirid eesotsas Davise karikamängude ning US Openi ja Prantsusmaa lahtistega. Jäähokisõbrad saavad ennast lülitada USA profiliiga NHL-i lainele.

Vaata Optibeti poolt otseülekannetena pakutavate võistluste ja liigade nimekirja SIIT.

Fitnesskellade fännidel on põhjust rõõmustamiseks, kuna Polar on turule toomas mudelit nimega Ignite, mis peaks seda valdkonda (nagu mudeli nimigi ütleb) sütitama. Polaril on komme aeg-ajalt kellade turgu täielikult segi lüüa, kui kasutajatele pakutakse toodet, mille hinnaklass peaks olema sootuks kõrgem.

Reeglina kehtib tehnoloogiamaailmas muster, et firmad tutvustavad uusi funktsionaalsusi kallimatel toodetel ning hiljem hakatakse neid vaikselt pakkuma ka odavama otsa toodetel. Polar Ignite murrab seda reeglit, sest see pakub mitmeid uusi võimekusi, mida pole seni veel isegi viimasel Polari lipulaeval Vantage V Titan. Hiljem rõõmustavad enamus funktsioone ka Vantage kellade omanikke.

Mis on need funktsionaalsused, millega Polar Ignite rõõmustab?

“Nightly Recharge” jälgib sinu ööund ning annab hingamise, südame löögisageduse ja selle muutuste alusel hommikul infot, kas öösel toimus keha treeningutest taastumine. Saa infot oma närvisüsteemi taastumise ja une kvaliteedi kohta.

“Sleep Plus Stages” annab informatsiooni REM une, sügava ja pindmise une kohta. Lisatud on ööune hindamise skoor.

“FitSpark” pakub kella kandjale treeningvõimalusi, mis põhinevad nii kasutusajaloo jooksul kogutud treeningandmetele kui ka Nightly Recharge funktsionaalsusega saadud taastumisinfole.

“Serene” pakub juhendatud hingamisharjutusi, et oleks lihtsam lõdvestuda peale rasket päeva.

Eriti tugevat vastukaja on leidnud just FitSpark, mis peaks kella kandja treeningkvaliteeti oluliselt tõstma. Kui varem funktsioneerisid ööune kvaliteedi informatsioon ja treeningnäitajad justkui erinevates paralleelmaailmates, siis nüüd pakub Polar Ignite kasutajale treeningvõimalusi kogu aktiivsusinfo põhjal. Piltlikult, kui sa öösel magad väga kehvasti ja ei suuda eelmise päeva treeningust taastuda, siis enam ei paku kell sulle uue päeva harjutuskorraks kahe tunni pikkust jooksutrenni, vaid soovitab kerget ja taastavat harjutuskorda.

Värskelt välja tulnud Polar Ignite kella saab soetada SIIT.

Erinevalt mõnest populaarsemast spordialast ei saa käsipallis väita seda, et igal suuremal riigil on ka automaatselt tugev rahvuslik liiga. Suvisel perioodil, kus parasjagu suuri mänge ei käi, on paslik arutleda, millised käsipalliliigad on Euroopas tugevamad ning kuidas seda pingerida hinnata?

Kui suures plaanis kehtib spordimaailmas põhimõte, et kellel on kõige rohkem raha, sinna kogunevad ka parimad mängijad, siis mõistagi on üldiselt nii ka käsipallis. Suurimat palka jõuavad maksta Saksamaa ja Hispaania liigad, kus on sellevõrra ka kõvem tase. Sportlikus mõttes ei tähenda see mõistagi, et alati just nende liigade klubid parasjagu Euroopa või maailma parimad oleksid.

Heaks näiteks on viimane Meistrite liiga hooaeg, kus triumfeeris hoopis Põhja-Makedoonia lipulaev Vardar, kes alistas finaalis Ungari klubi Veszpremi Telekomi. Ei soovi ju keegi nüüd selle peale väita öelda, et Makedoonia liiga oleks Euroopa tugevaim, kuivõrd teised selle maa käsipalliklubid eriliste saavutustega ei hiilga. Mida siis ikkagi silmas pidada ning milliseid liigasid Euroopa tugevamateks pidada?

EHF-i liigade koefitsient on parim näitaja

Esimeseks ja peamiseks võimaluseks järge pidada on Euroopa Käsipalliföderatsiooni poolt peetav liigade reiting, mille aluseks on spetsiaalne koefitsient, mis moodustub selle riigi/liiga klubide tulemustest, mida nad on erinevates eurosarjades viimase kolme hooaja jooksul näidanud. Tegu on suhteliselt sarnase süsteemiga nagu jalgpallis UEFA liigade koefitsient.

EHF-i liigade koefitsiendi süsteemis on kokku 50 erinevat riiki ning ei ole eriline üllatus, et seda juhivad just eelpool mainitud Saksamaa ja Hispaania, kelle edu järgmiste ees on suhteliselt selge. Liiga üldist tugevust saab mõistagi mõõta mitmel eri moel, kuid parimaks indikaatoriks on just tippklubide esinemine eurosarjades ning hoolimata sellest, et Meistrite liigat pole Saksa klubid viimase viie hooaja jooksul kordagi võitnud, on nende eurosarjades esinevad klubid olnud stabiilselt head.

Saksamaa liiga üheks suuremaks tugevuseks teiste Euroopa tippliigade ees ongi sügavus. Erinevalt kasvõi Makedooniast on seal tõelisi tippe palju ning tugev sisekonkurents viib klubisid edasi. Prantsusmaal, Hispaanias ja mitmetes teisteski heades käsipalliriikides on viimastel aastatel olnud alati üks väga selge tiitlisoosik, kellega teised kassi-hiire mängu pidama peavad.

EHF-i koefitsiendi järgi järgnevad Saksamaale ja Hispaaniale Ungari ja Prantsusmaa, esikümnesse mahuvad veel ka Poola, Taani, Põhja-Makedoonia, Horvaatia, Portugal ja Sloveenia. Eesti käsipalli meistriliiga on selle eurokoefitsiendi järgi 50 riigi seas 30. kohal. Meist rahvaarvu poolest väiksematest riikidest on eespool vaid tugev käsipallimaa Island ja Luksemburg. Suurematest riikidest leiab tagantpoolt muuhulgas Läti ja Leedu, aga näiteks ka Bulgaaria, Itaalia ja Suurbritannia.

Alternatiivne tabel asetab Eesti madalamale

Suhteliselt omapärast tabelit peab ka veebisait the-sports.org, kes on eeskujuks võtnud jalgpallist tuntud UEFA liigade koefitsiendi ning pannud paika EHF-i ametlikule koefitsiendile suhteliselt sarnase edetabeli, kus on arvesse võetud viimase viie aasta tulemusi. See näitab erinevate liigade tippklubide saavutusi pisut pikemas plaanis, kuid erinevused EHF-i koefitsiendiga võrreldes on suhteliselt minimaalsed.

Esikohalt leiame selles tabelis endiselt Saksamaa, kellele järgnevad esikümnes Prantsusmaa, Ungari, Hispaania, Taani, Portugal, Poola, Rumeenia, Põhja-Makedoonia ja Horvaatia. Seega on tipus küll suuremalt jaolt samad liigad, ent Saksamaa kõrval on järjestus mõnevõrra erinev. Pisut erineb ka Eesti käsipalli meistriliiga koht, mis on alternatiivse tabeli järgi 32. Muuhulgas on selle arvestuse järgi meist mööda hiilinud näiteks Kosovo meistriliiga.

Tegeliku liigataseme määravad mitmed tegurid

Lõppkokkuvõttes oleks narr eeldada, et üks või teine säärane tulemuste põhjal koostatud edetabel näitaks hästi ära, millised liigad on tugevad ja millised mitte. Esiteks, on ju raske öelda, mida sellise tugevuse all mõistma peaks – kas ainult tippude taset, liiga „keskmike” mängutaset, punaste laternate tugevust, üldist korraldust, meediakajastust, publikuhuvi, palgataset…

Kriteeriume on palju ning ühte kindlat või õiget on keeruline määratleda või liigasid millegi järgi pingeritta seada. Kuidas võrrelda omavahel näiteks taset kahes liigas, kui ühes on kaks korda rohkem võistkondi? Erinevad koefitsiendid annavad mõistagi ette päris hea pildi, kuid lõplikku tõde me kunagi teada ei saagi.

Jälgi Betsafe’i spordiennustus portaali, et Euroopa väiksemate ja suuremate liigade kohtumiste ja tiitliheitlustega paremini kursis olla ning hea õnne korral ka taskuraha teenida.

Tipptasemel profitiimidele esitatakse palju kõikvõimalikke koostöösoove ning kaugeltki mitte kõiki ei võeta jutule ja käed lüüakse üksnes nendega, kellel on midagi tõeliselt erilist pakkuda. Miks otsustasid 49-kordne Šotimaa meister Glasgow Celtic, jalgrattamaailma tippklubi Movistar Team ja maailma edetabelis kolmandat kohta hoidev Iirimaa ragbikoondis hakata kasutama SleepAngeli magamisvarustust? Mis asi on turvaline unekeskkond? Ja miks on padi registreeritud kui meditsiiniseade?

SleepAngeli kaubamärk kuulub Gabriel Scientific OÜ-le, mille osaniku ja tootearendusjuhi Lyanne Lindi sõnul on sport ettevõtte jaoks uus ja põnev suund, kuid alguse sai kõik meditsiinist. “Probleem, mida me lahendame, on haiglainfektsioon,” tutvustas Lind leiutise tausta ja saamislugu.

“Praegu on esikohal vähk, aga ennustatakse, et aastaks 2050 võib haiglainfektsioon olla peamine surma põhjus. Lähed haiglasse üsna lihtsal põhjusel, näiteks põlve opereerima, aga võid sealt saada hoopis bakteri, mida enam ei saa antibiootikumidega välja ravida. Probleem on selles, et 1980-ndatel lõpetati uute antibiootikumide arendamine ja nende liigse kasutamise tõttu on järjest rohkem resistentseid baktereid, mille vastu ei osata võidelda.”

Üks väga suur ohufaktor on haiglate padjad ja muud pehmed pinnad, mis sobivad ideaalselt bakterite peidupaigaks. “Iiri teadlased uurisid seda teemat põhjalikult. Kõvasid pindu saab lihtsasti desinfitseerida ja selleks on kindel protokoll, mida hoolikalt täidetakse. Ka padjapüüre pestakse ja vahetatakse. Aga padjasisud jäävad tihti pesemata. Kui läbi kanga sinna midagi sisse läheb, saavadki bakterid väga edukalt kasvada ning inimene võib padjast või madratsist endale haiguse külge saada,” selgitas Lind.

Mitme miljoni tolmulestaga magad sina, vaata siit:

Nutikad iirlased otsustasid padja hermeetiliseks muuta, selleks kasutati vedelikukindlat kangast ja kõik küljed sulatati kokku, sest lukud ja nõelaaugud laseksid vedelikke ja baktereid läbi. Ent kui õhk ei saa patja sisse ja sealt välja liikuda, ei võta peaalune õiget kuju ega ole mugav. Selleks paigaldati padjale spetsiaalne nanopoorne PneumaPure filter, mis laseb õhku läbi, aga mustust, tolmulestasid, baktereid ja viirusi.

Iirlased tõid tootmise Eestisse, ent 2014. aastal hankisid eestlased endale tootmis- ja müügilitsentsi ning nüüdseks on Eesti, Iiri, Vene ja Soome firmadele kuuluv Gabriel Scientific OÜ omandanud kõik patendiõigused. Praegu toodetakse Pärnus lisaks patjadele ka madratseid ja tekke, mida müüakse 40 riigis.

Miks eelistada SleepAngel patja?

1. Tõenäoliselt on tegemist ainukese padjaga maailmas, mille sisemus ei saastu bakterite, viiruste, tolmulestadega.

2. SleepAngel patjade järjekindel kasutamine aitab ennetada mitmeid valest kehahoiakust tekkida võivaid vaevusi, eelkõige just kaela- ja seljavaluga seotuid.

3. Tippsportlased on väga tundlikud ja treeningprotsessis peab iga detail olema perfektselt paigas. Kogu treeningtöö võib olla asjatu, kui vähkred ebamugaval madratsil või padjal. Kosutav uni on ülitähtis! Sportlased reisivad maailmas ringi oma patjadega, et vältida võõrastest patjadest saadavat infektsiooni ning võimalikku ebamugavust.

4. Kuna tavalised padjad saastuvad tolmulestadega juba paari kuu jooksul, peaks patju vahetama 4-6 korda aastas. Patjade vahetus koormab ja ohustab keskkonda. Tavalistes sule- ja kunstkiupatjadesse jäävad tolmulestade laibad ja väljaheited ka pärast pesumasinas pesemist alles. On kindlaks tehtud, et paar aastat kasutuses olnud padi kaalub uuest padjast umbes 30% rohkem neis sisalduvate jäätmete tõttu.

5. SleepAngeli patju pole vaja vahetada mitme aasta jooksul, mis toob märkimisväärse kokkuhoiu. Seega on tark vaadata pikka perspektiivi, mitte lühiajalist materiaalset kasu. Kas osta 3-4 korda aastas uus padi või teha pikaajaline investeering oma tervisesse, on valikute küsimus.

2017. aastal maailma innovatiivsemate toodete top10 edetabelisse valitud SleepAngel patjadega saab lähemalt tuvuda SIIN.