Käsipall on paljudes Euroopa riikidest üks kõige populaarsem spordiala. Ka Eestis kogub käsipall tuure. Meil on aina enam aktiivseid mängijaid ning spordihuvilisedki on hakanud käsipallimänge rohkem jälgima. Vaatame lähemalt, kuidas käsipall Eestis populaarsust kasvatanud on.

1)      Eesti käsipallurid mängivad tipptasemel.

Käsipalli populaarsust kasvatab kindlasti tõsiasi, et meil on omad tipptasemel mängijad. Käsipallifännid teavad eelmise sajandi kõige kuulsamat ja osavamat Eesti mängijat Riho-Bruno Bramanist. Mehe käsipallikarjäär viis teda Jaapanisse, Lätti ja Rootsi. Lisaks oli Bramanis ka Eesti koondise peatreener.

Praegugi on meil mitmeid Eesti käsipallimängijaid, kelle võimsad mängud teevad võistlusspordi põnevaks ka kaasaelajatele. Eesti koondislane ja neljakordne Eesti käsipallimeister Dener Jaanimaa viljeleb samuti rahvusvahelist karjääri ning on loopinud palli Ukraina, Saksamaa ja Venemaa klubides.

Ainus Eesti naiskoondislane, kes käsipallis välismaal leiba teenib, on Alina Molkova. Eesti parima naiskäsipalluri tiitlit kandev Molkova imelisi sooritusi oleme näinud nii Islandi kui ka Luksemburgi klubides. Eesti liiga parim vasakäär Kaspar Lees ja 2018. a parim käsipallur Martin Johannson on samuti tõelised Eesti käsipallilegendid.

2)      Entusiastid edendavad Eesti käsipalli.

Eesti võib olla õnnelik, et meil on mitmeid entusiaste, kes on võtnud oma südame asjaks käsipalli edendada. Kui Tallinnas hakkas käsipall välja surema, siis suurte tulevikuplaanidega Risto Lepp lõi HC Tallinna klubi, mis on nüüdseks Eesti suurim.

Ka Aruküla/Audentese peatreener Martin Noodla seisab hea selle eest, et Arukülas käsipallikogukonda kasvatada. Kalmer Musting, rahvusvaheliselt tunnustatud käsipalliklubi Põlva Serviti ja Eesti koondise treener, sai 2008. aastal nii Põlvamaa teenetemärgi kui ka Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Tema pikaajaline ja tulemuslik töö käsipalli arendajana on tunnustust igati väärt.

Ka podcast Kahekordne on kuulajate kõrvadesse toonud põnevad lood käsipallimängijatelt. See loob veelgi vahetuma kontakti fännide ja spordi vahel.

Need on vaid mõned paljudest entusiastidest, kelle töö on vilja kandnud. Tänu tublidele eestvedajatele kasvab peale uusi käsipallimängijaid, Eesti on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline käsipalliriik ning spordi populaarsus kasvab aastast aastasse.

3)      Käsipallimängud pakuvad pinget.

Käsipalli on huvitav vaadata, sest väravaid tuleb kiiremini ja rohkem kui näiteks jalgpallis. Lisaks mängijatele pakub see põnevust ka vaatajaskonnale. Tänu käsipalliedendajatele saavad Eesti noored juba varasest east sporti harrastada. Noortele on spordiala atraktiivsem, kui igaüks saab mängu jooksul palli katsuda. Noori motiveerivad ka arvukad eeskujud käsipallis.

4)      Nii mehed kui ka naised on käsipallis tugevalt esindatud.

Nii mõneski spordialas ei ole naised tugevalt esindatud (näiteks vormel 1), kuid käsipallis puhuvad teised tuuled. Esimene meeste MM toimus juba 1938. aastal ning naiste MM alustas 11 aastat hiljem. Mõne aja pärast oli käsipall ka olümpiamängude kavas. Aastakümneid arenenud spordiala on toonud meieni tippkoondiste mängud.

Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Rumeenia ja Skandinaavia riikide seas on käsipall üks populaarseimaid spordialasid nii meeste kui naiste seas. Rahvusvaheliste naiste käsipallitähtede Cristina Neagu ja Stine Bredal Oftedali fantastilised oskused meelitavad vaatajate hulka rohkelt ka naispublikut.

5)      Käsipallis saab raha peale spordiennustusi teha.

Raha peale ennustused on spordimaailmas aegade algusest figureerinud ning ennustuste tegemiste arv kasvab iga aasta. Panustamine teeb mängude vaatamise publiku jaoks veelgi põnevamaks ja lõbusamaks. Spordiennustused käsipallis on populaarsust kogumas ka Eesti online kasiinodes. Eriti kui neid saab teha ilma registreerimiseta koos tervitusboonustega!

6)      Korralikud spordikompleksid treenimiseks ja võistlusteks. 

Võib tunduda iseenesestmõistetav, et meil on korralikud saalid olemas, kus on hea mängida, treenida ning mugav ka vaatajaskonnale. Ometi on nii mõnegi klubi arengut ja käsipalli populaarsuse kasvu takistanud puudulikud sportimisvõimalused. Õnneks on üle Eesti mitmetes linnades renoveeritud spordikomplekse, kus rahvusvahelise tasemega käsipalli harrastamiseks on kõik võimalused olemas.

Arvatavasti pole olemas kedagi, kes ei ihaldaks head tervist, seetõttu kuluvad kasulikud nõuanded selles vallas alati ära. Uurisime lähemalt, mida olümpiavõitja Gerd Kanter teeb selleks, et olla terve ja heas vormis ning kuidas on selle kõigega seotud Zinzino.

Kui suurt rolli Sinu arvates mängib inimese elus tervislik ja tasakaalustatud toitumine?

See on päris oluline, sest suures plaanis peab paika ütlemine: sa oled see, mida sa sööd. Kui sööd kogu aeg ebakvaliteetselt või liiga palju, siis see väljendub ka enesetundes ja kehakaalus. Sööma peaks nii palju, kui keha energiat tarbib ning mida rohkem me suudame kvaliteetsest toidust vitamiine ja mineraale kätte saada, seda parem.

Millele sina toitumises tähelepanu pöörad ja kas oled oma toitumisharjumusi muutnud võrreldes sellega, kui veel tippsporti tegid?

Mina olen ühtepidi rutiini inimene ning tiksun siiani enam-vähem sarnases rütmis nagu sportlaskarjääri ajal. Muidugi ei ole energia- ja toiduvajadus enam nii suur, sest samasugusel koormusel ma trenni ei tee, aga näiteks hommikusöögi rutiin on jäänud samaks.

Kui sporditee alguses vaatasime Mihkel Zilmeriga menüü üle, siis toona oligi minu loomulikus toitumises hommikusöök kõige rohkem tasakaalust väljas. See on aga kõige tähtsam söögikord päevas ning olen senini üritanud sellest mõttest kinni pidada. Minu menüüs on hommikuti naturaalne jogurt külmutatud marjadega, keedumuna või omlett, puuviljad ja kvaliteetne täistera võileib juustu või singiga. Kuna hommikul tarbitud energia kulub päeva jooksul ära, siis kuulub hommikusöögi hulka ka väike tükk magusat.

Üldjoontes on aga varasemaga võrreldes muutunud peamiselt toidukogused. Kohati olen hädas sellega, et olen harjunud sööma rohkem kui tegelikult vaja on. See pole küll kehakaalule mõjunud, aga pean end vahel korrale kutsuma – kui varem oli kolmekäiguline lõuna tavaline asi, siis praegu selleks vajadust ei ole.

Tasakaalus toidulaud on iga inimese jaoks väga oluline ning vahel on vaja võtta midagi lisaks, et seda tasakaalu kindlustada. Sina oled tarbinud toidulisandina Zinzino BalanceOil rasvhappeid sisaldavat kalaõli. Miks selle otsuse tegid?

Zinzino BalanceOil kalaõli olen tarbinud aastaid. Olin juba eelnevalt teadlik sellest, et kasulikke rasvhappeid reeglina vajalikus koguses toidust kätte ei saa ning oomega-3-e sisaldavat toidulisandit tasub juurde võtta. Tippspordis otsime ju häid ja puhtaid toidulisandeid, mis imenduksid hästi ning annaksid reaalseid tulemusi, nii jõudsingi Zinzino juurde.

Ise tarbin seda toidulisandit praegu perioodiliselt, aga oluliselt regulaarsem olen oma lapse puhul ning jälgin, et ta iga päev lusikatäie õli saaks.

Millised on olnud muutused tänu sellele, et hakkasid tarbima Zinzino BalanceOili?

Kui hakkasin kalaõli toidulisandina juurde võtma, siis haigestusin oluliselt vähem. Meie niiskes kliimas ja segasel talveperioodil on ju palju viiruseid liikvel, aga haigused ei hakanud mulle enam väga külge. Seega, väga selgelt mõjutas see immuunsüsteemi.

Kas kasutad ka muid Zinzino tooteid?

LeanShake on väga hea toidukorra asendamiseks, kui on hästi kiire päev. Kui sul on shaker olemas ja pulber sellesse eelnevalt valmis pandud, siis on vaid vaja kallata peale pool liitrit vett või piima ning segu ära juua. See on hea tasakaalustatud toidukorra asendus.

Kiire elutempo juures on ka mõistlik autos või kotis tagavaraks hoida proteiini- ja energiabatoone. Mõnikord ikka juhtub, et söögikordade vahe kipub liiga pikaks venima ning siis on batoon kiire ja sobilik amps, millega nälga kustutada.

Praeguses eriolukorras on toitumise kõrval ka muus osas tervisliku elustiili järgimine eriti oluline. Mida tervislik elustiil sinu jaoks tähendab?

Tervislik elustiil on normaalse toitumise, liikumise ja kvaliteetse puhkuse tasakaal, ega seal muud valemit ei ole. Aga igaüks peab enda elutempo juures leidma õige tasakaalu, et kõik oluline päevaplaani mahuks.

Mina usun, et paljude asjade toimimise võtmeks on süsteem ja regulaarsus. Kõrvaltvaatajana näen, et sageli poetakse ka toitumise osas ajapuuduse taha, aga ükski tegemine ega töö ei saa olla nii tähtis, et ei saa väikest söögipausi teha. Süsteemne regulaarsus ehk kolm söögikorda päevas enam-vähem kindlatel kellaaegadel annab organismile signaali, et kõik toimib ning varusid pole vaja koguda.

Kui leiame liikumistasakaalu, siis ka selle puhul on regulaarsus hea. Kõige keerulisem on sageli treeningutega alustada ning asjad jooksma saada, aga kui ennast alguses pisut tagant sundida, siis hiljem on lihtsam, sest järjepidevalt sama asja tehes on lihtne jätkata.

Kuidas sa ise ennast praegu füüsiliselt vormis hoiad?

Mul on kodus treenimisvõimalused olemas ning 3-4 korda nädalas teen jõutreeningut või sõidan ratast.

Kehtivas eriolukorras kipuvad paljudele pähe tulema ärevad mõtted ning stressi võib olla rohkem kui tavaliselt, mis omakorda võib tervisele negatiivselt mõjuda. Kuidas füüsilise vormi kõrval oma emotsionaalset poolt tasakaalus hoida?

Kui räägime praegusest keerulisest ajast, siis soovitan lähedastega pidevat kontakti hoida. Kuigi reaalselt ei saa kohtuda, siis telefoni või interneti teel saab sidet pidada ja seda tuleks kindlasti teha. Regulaarne suhtlus ja teadmine, et lähedastega on kõik hästi, hoiab vaimu kindlana. Samamoodi toetab emotsionaalset tasakaalu füüsiline aktiivsus, sest liikumine ja trenn aitab liigset ärevust ja energiat maha laadida.

Leia endale sobiv Balance toode, mida Gerd Kanter kasutab SIIT.

Tule kuula ja vaata FB Live’i rasvhapete tasakaalust ja saa täpsemalt teada mida ZinZino Balance tooted endast kujutavad, kus muuhulgas läheb kõikide Live esitlusel osalejate vahel loosi 4 rasvhapete kuivveretesti koos 15 minutilise personaalse konsultatsiooniga (ühe paketi väärtus 117€). FB Live toimub: 14.05.2020 kell 19:00-19:30, registreerimiseks vajuta siia, märgi osalen, kuula Otse ja oledki loosirattas!

Maailmas laastamistööd tegev koroonaviirus on suure hulga Eesti inimesi sundinud koduseinte vahele. Ühtlasi on juba mõned nädalad kestnud olukord, kus paljude tavapärane treeningrutiin on täielikult läbi lõigatud, kuna kinni on spordisaalid ja jõusaalid. Vaatamata seninägematule olukorrale ei saa keha unarusse jätta ning seetõttu pakume siinkohal kokku 67 harjutust, mida teha kasvõi ühetoalises korteris.

Tegemist on Uus Tase Treeningus peatreeneri Alari Põllu poolt kokku pandud harjutusvaraga, mis erinevate kehaosade kaupa ka gruppideks jaotatud. Mõne harjutuse jaoks on vaja lisavahendit (rätik, taburet või diivan), kuid enamik harjutustest on sooritatavad igal ajal ja igal pool, seisab Uus Tase Treeningus blogipostituses.

Kuna koroonaviirusest tingitud eriolukord kestab Eestis vähemalt 1. maini ja praegu on pigem liigutud selles suunas, et piiranguid on järjest juurde pandud, siis tasub aprilliks valmistuda ning hakata endale värskelt alanud kuuks kodust treeningkava koostama.

Kõht

1. Selili lamangust käte libistamine põlvedele (jalad põlvest kõverad, tallad maas, sirged käed reitel, ülakeha tõstes/painutades liiguvad sõrmed põlvedele).

2. Selili lamangus puusade tõsted üles (käed all maas, jalad puusadest ette painutatud, suunaga üles).

3. Selili lamangust küünarnuki puuted vastu reie esikülgi (jalad puusast ja põlvest 90 kraadi kõverdatud, sõrmeotsad meelekohtades, küünarnukid suunatud ette, ülakeha tõstes/painutades puutuvad küünarnukid reisi).

4. Selili lamangus ülakeha tõsted sirgete kätega puusadest painutatud ja üles tõstetud jalgade suunas.

5. Toenglamangus põlve toomine diagonaalselt keha alt vastaspoole küünarnuki suunas.

6. Toenglamangus õlgade puuted kordamööda (toenglamangus olles tõsta üks käsi maast ja puuduta sellega teist õlga ja teise käega vastupidi).

7. Küünarvarstoenglamang (plank, asendi hoidmine).

8. Küünarvarstoenglamangus käte sirutused üles vaheldumisi.

9. Küünarvarstoenglamangus jalgade tõsted vaheldumisi.

10. Küünarvarstoenglamangus põlve toomised kõrvale.

Küljed + reie lähendajad/eemaldajad

1. Küljel küünarvarstoenglamang (asendi hoidmine, käsi puusal).

2. Küljel küünarvarstoenglamangus kõverdatud põlvel puusatõsted (alumine jalg põlvist kõverdatud ja reie eemaldamisega tõstad puusa maast ja langetad maha; pealmine jalg õhus).

3. Küljel küünarvarstoenglamang pealmise jala siseküljel (asendi hoidmine, alumine jalg kõverdatult ees).

4. Küljel küünarvarstoenglamang pealmine jalg kõrgemal pinnal (asendi hoidmine, pealmine jalg tõstetud kõrgemale pinnale).

5. Küljel küünarvarstoenglamangus pealmise jala tõsted vaheldumisi pöörates mõlemale küljele 2-3 tõste kaupa (enne uuel küljel jalaga tõstet ei soorita, kui keha paigas ja käsi puusal).

6. Külili lamangus keha kõverdamine üles (külili maas, pealmine käsi sirutatud üles ja alumine käsi toetab eest küünarnukiga maad, jalad sirged; pingutusel tõstad sirged jalad kõrvale üles ja samaaegselt tood kaenlaaugu puusaluule nii lähedale kui võimalik).

7. Kaal-istes ülakeha pöörded paremale-vasakule (põrandal istes, jalad maast tõstetud).

8. Selili lamangus kõverdatud jalgade pöörded kõrvale (selili, jalad põlvest ja puusast 90 kraadi kõverdatud, käed sirgelt kõrval maas).

9. Selili lamangus üles tõstetud sirgete jalgade pöörded kõrvale (puusast painutatud sirgete jalgade pöörded 180 kraadi).

Selg

1. Kõhuli ülakeha tõsted (käed kõrval, nurkselt üleval, jalad sirged, varbad maas, põlved maast lahti).

2. Kõhuli ülakeha tõsted koos käte sirutusega üles (käed kõrval, nurkselt üleval, jalad sirged, varbad maas, põlved maast lahti, iga ülakeha tõste ajal 1 käte sirutus üles ja tagasi alla, käte vahel on hea hoida nt rätikut või püksirihma).

3. Kõhuli sirgete käte kokku viimine üleval ja all selja kohal.

4. Kõhuli jooga ujumine (sirge jala ja käe üheaegne tõstmine diagonaalselt vaheldumisi).

5. Käpuli asendis käe ja jala samaaegne sirutus diagonaalis (toetumine randmetele ja põlvedele, samaaegselt tõstad parema jala ja vasaku käe maast ja sirutad üles).

6. Toenglamangus käe ja jala samaaegne sirutus diagonaalis.

7. Selja plank (asendi hoidmine, keha toetub kandadele, turjale ja peale, puusad üleval).

Tuhar + reie tagaosa

1. Selili lamangus puusa sirutus kahel jalal (jalad põlvist kõverdatult täistallal maas, puusade üles surumine, tugi jääb turjale ja jalgadele, põlvedest õlgadeni moodustab keha sirgjoone).

2. Selili lamangus puusa sirutus ühel jalal, teine jalg üles tõstetud (jalg kõverdatult täistallal maas, puusa üles surumine).

3. Tagatoenglamangus puusa sirutus (käed sirged, õlgade all või natuke laiemalt, jalad maas, kannad põlvede all).

4. Tagatoenglamangus puusa sirutus ühe jalaga (käed sirged, õlgade all või natuke laiemalt, maas oleva jala kand põlve all, teine jalg õhus).

5. Puusa sirutus turi diivanil (turi toetub diivanile/pingile või muule stabiilsele kõrgemale pinnale, jalad põrandal puusade laiuselt, kannad põlvede all).

6. Puusa sirutus turi diivanil ühe jalaga (turi toetub diivanile/pingile või muule stabiilsele kõrgemale pinnale, üks jalg õhus, teine jalg põrandal, kand põlv all).

7. Küünarvars tagatoenglamang (asendi hoidmine, sirge keha toetub kandadele ja küünarvartele, seljaga põranda poole).

8. Küünarvars tagatoenglamangus jalgade tõsted (hoitud asendist sirge jalgade tõstmine vaheldumisi.

Reied

1. Kükk (jalad õlgade laiuselt, kannad maas, vaade ette, käed ees).

2. Käärkükk (väljaastes üks jalg ees täistallal ja teine taga päkal, tagumise jala põlv alumises asendis jääb puusa alla).

3. Väljaastekükk ette (paralleelsest jalgade asendist samm ette, laskumine alla, tõus üles ja samm tagasi).

4. Väljaastekükk taha (paralleelsest jalgade asendist samm taha, laskumine alla, tõus üles ja samm tagasi).

5. Väljaastekükk kõrvale (paralleelsest jalgade asendist samm kõrvale laia harkseisu, laskumine alla, tõus üles ja samm tagasi).

6. Kastile astumine (aseta üks jalg täistallaga kõrgemale pinnale/toolile/pingile ja tõuse selle jala jõuga üles).

7. Bulgaaria käärkükk (väljaastes raskus esimese jala täistallal, tagumise jala pöid toetub taha kõrgemale, nt diivanile).

8. Ühel jalal kükk istesse ja püsti (seisa, tõsta üks jalg maast lahti ja lasku aeglaselt pingile ja tõuse uuesti üles, käed ees või rinnal, pingi võib asendada tooli või diivaniga).

9. Ühel jalal kükk kastil (seisa ühel jalal täistallaga kõrgemal pinnal, vaba jalg hoia sirge ja lasku aeglaselt nii madalale, et vaba jala kand puudutab maad ja suru end tagasi üles).

10. Kükist üleshüpped.

11. Kükist üleshüpped all vetrumisega (enne üles hüppamist toimub alumises asendist vetrumine).

12. Istest hüpe üles (toolilt/pingilt/diivanilt ilma käte hoota, kahelt jalalt plahvatuslik äratõuge üles, käed puusal või õlgadel).

13. Käärkükkhüpped jalavahetusega (üles hüpates vahetad jala ja maandud teine jalg ees ja kordad ilma pausita tegevust).

14. Bulgaaria käärkükk hüppega.

15. Põlvitusest hüpe kükki + hüpe üles (põlvili maas, lase puusadest alla ja kiire puusa sirutuse ja käte hooga hüppa kükki ja seejärel kohe kükist üles, maandumine kahele jalale).

16. Väljaaste taha + üleshüpe (väljaastesamm diagonaalselt eesoleva jala tagant läbi, käed on sel hetkel taga ja kiire käte hoo ja põlve rebimisega hüpe üles, maandumine kahele jalale ja kohe sama sooritus teise jalaga).

17. Kükist veere turjale ja tagasi kükki veeredes üles hüpe kahe jalaga.

18. Kükist veere turjale ja tagasi kükki veeredes üles hüpe ühe jalaga.

Sääred

1. Päkkadele tõus kahel sirgel jalal kõrgemal pinnal (trepiaste, rulli keeratud rätik vmt asi, mis annab kõrgust).

2. Päkale tõus ühel sirgel jalal kõrgemal pinnal.

3. Päkale tõus ühel jalal ette kallutatult tuge kasutades (toeta käed vastu seina/aknalauda, liigu jalgadega kaugemale, suru puusad ette ja vaata, et kannad ulatuks maha, tõsta üks jalg üles ja soorita teisega päkale tõusu).

4. Kahe jala päkal hüplemine paigal, edasi-tagasi, kõrvale-tagasi, pöörates.

5. Ühe jala päkal hüplemine paigal, edasi-tagasi, kõrvale-tagasi, pöörates.

Rind + õlad + õlavarre kolmpealihas

1. Käed kõrgemal pinnal toenglamangus kätekõverdused (aseta sirged käed randmetega pingi/diivani/ kapi servale, vaata, et keha oleks sirge, langeta rind vastu toetuspinda ja suru keha üles tagasi; mida kõrgemal on käed jalgade suhtes, seda kergem on harjutust sooritada).

2. Toenglamangus kätekõverdused põlvedel (aseta sirged käed põrandale, vaata, et keha oleks sirge, langeta rind vastu toetuspinda ja suru keha üles tagasi).

3. Toenglamangus kätekõverdused (aseta sirged käed põrandale õlgadega samale joonele ja õlgadest laiemalt, vaata, et keha oleks õlgadest kandadeni enam-vähem sirge, langeta rind vastu põrandat ja suru keha üles tagasi).

4. Tagatoengus kätekõverdused kõrgemal pinnal (käed selja taga toolil/diivanil vmt pinnal, selg toetuspinnale lähedal ja jalad toetuvad ette maha, käsi kõverdades lase kehal otse alla vajuda ning õlgade jõudmisel küünarliigesega samale joonele, suru kätega keha uuesti üles).

5. Ämblikmehe kätekõverdused (kätekõverduse ajal tuuakse üks põlv kõrvale küünarliigesele nii lähedale kui võimalik, käte asend keskmine või lai).

6. Laia haardega toenglamangus kätekõverdused (aseta sirged käed põrandale nii, et sõrmed oleksid õlgadega samal joonel ja õlgadest tunduvalt laiemalt, vaata, et keha oleks õlgadest kandadeni enam-vähem sirge ja langeta rind vastu põrandat ja suru keha üles tagasi; jälgi seejuures, et küünarliigesed liiguksid keha suhtes u 70-kraadise nurga all).

7. Kitsa haardega toenglamangus kätekõverdused (aseta sirged käed põrandale nii, et sõrmed oleksid õlgadega samal joonel ja õlgadega samal laiusel, vaata, et keha oleks õlgadest kandadeni enam-vähem sirge, langeta rind vastu põrandat ja suru keha üles tagasi; jälgi seejuures, et küünarliigesed liiguksid üles-alla keha kõrvalt).

8. Puusad üleval toenglamangus kätekõverdused (toenglamangus olles painuta keha puusadest üles ja kõverda asendit hoides käsi).

9. Jalad kõrgemal pinnal toenglamangus kätekõverdused (aseta sirged käed randmetega põrandale, tõsta jalad toolile/diivanile, vaata, et keha oleks sirge, langeta rind põrandale nii lähedale kui võimalik ja suru keha üles tagasi; mida kõrgemal on jalad käte suhtes, seda raskem on harjutust sooritada, samuti liigub koormus rinna alaosast rinna ülaosa ja õlgade poole).

10. Kätelseisus kätekõverdused (käed õlgadest natukene laiemalt, võta seina toel kätelseis ja lase vaikselt käed kõveraks, pea liigub põranda poole ja seejärel surud kätega end üles tagasi; tegu on väga raske harjutusega, peamine koormus langeb õla ja õlavarre kolmpealihastele).

Kes soovib eksperdi abi oma treeningu individuaalsel planeerimisel või karantiiniajaks treeningkava, siis Uus Tase Treeningus peatreeneri Alari Põllu on valmis abistama. Lisainfo veebilehelt SIIT või meiliaadressil alari@uustasetreeningus.ee.

Käsipall24.ee sõsarportaalide Korvpall24.ee ja Jalgpall24.ee peatoetaja Optibeti veebilehel saab nüüd lisaks spordisündmustele panustamisele nautida ka paljude maailmaklassi spordivõistluste otsepilti. Piisab vaid Optibeti kasutajakonto tegemisest ja paljud maailma tippvõistlused on sinu ees valla. Käsipallisõpradele on seejuures kavas maailma tugevaimaks peetav Saksamaa meistrisari, kus lööb kaasa meie viimase kümnendi üks esikäsipallureid Mait Patrail.

Jalgpallifännidele on vaatamist igast Euroopa nurgast, kui kavas on erinevad liigatasemed ja karikasarjad Itaaliast, Inglismaalt, Hollandist, Poolast, Rootsist, Prantsusmaalt, Horvaatiast, Belgiast, Valgevenest, USA-st, Šotimaalt, Taanist, Tšehhist jm. Ehk siis oma silmaga on võimalik kaasa elada meie parimate jalgpalluritele, eesotsas Ragnar Klavani (Itaalia, Serie A), Karol Metsa (Rootsi kõrgliiga), USA kõrgliigasse siirdunud Erik Sorga ning Itaalia Serie A-s esimesi samme tegeva Georgi Tunjoviga.

Korvpallisõpradele pakutakse Vana Maailma parimat korvpalli läbi Euroliiga ja Eurocupi mängude ning tippliigasid, kus aegade jooksul mänginud või mängimas ka mitmeid Eesti mehi. Hispaaniast saab näha kõrgliiga ehk ACB ja karikamänge, samuti on näha Itaalia ja Prantsusmaa karika- ja kõrgliigakohtumised ning näiteks ka Leedu karikamängud. Teatavasti just Itaalias on tänavu pallimas Eesti koondislased Siim-Sander Vene (Varese) ja Henri Drell (Pesaro).

Rõõmsad saavad olla ka tennisehuvilised, kelle ette jõuavad tugevatasemelised turniirid eesotsas Davise karikamängude ning US Openi ja Prantsusmaa lahtistega. Jäähokisõbrad saavad ennast lülitada USA profiliiga NHL-i lainele.

Vaata Optibeti poolt otseülekannetena pakutavate võistluste ja liigade nimekirja SIIT.

Fitnesskellade fännidel on põhjust rõõmustamiseks, kuna Polar on turule toomas mudelit nimega Ignite, mis peaks seda valdkonda (nagu mudeli nimigi ütleb) sütitama. Polaril on komme aeg-ajalt kellade turgu täielikult segi lüüa, kui kasutajatele pakutakse toodet, mille hinnaklass peaks olema sootuks kõrgem.

Reeglina kehtib tehnoloogiamaailmas muster, et firmad tutvustavad uusi funktsionaalsusi kallimatel toodetel ning hiljem hakatakse neid vaikselt pakkuma ka odavama otsa toodetel. Polar Ignite murrab seda reeglit, sest see pakub mitmeid uusi võimekusi, mida pole seni veel isegi viimasel Polari lipulaeval Vantage V Titan. Hiljem rõõmustavad enamus funktsioone ka Vantage kellade omanikke.

Mis on need funktsionaalsused, millega Polar Ignite rõõmustab?

“Nightly Recharge” jälgib sinu ööund ning annab hingamise, südame löögisageduse ja selle muutuste alusel hommikul infot, kas öösel toimus keha treeningutest taastumine. Saa infot oma närvisüsteemi taastumise ja une kvaliteedi kohta.

“Sleep Plus Stages” annab informatsiooni REM une, sügava ja pindmise une kohta. Lisatud on ööune hindamise skoor.

“FitSpark” pakub kella kandjale treeningvõimalusi, mis põhinevad nii kasutusajaloo jooksul kogutud treeningandmetele kui ka Nightly Recharge funktsionaalsusega saadud taastumisinfole.

“Serene” pakub juhendatud hingamisharjutusi, et oleks lihtsam lõdvestuda peale rasket päeva.

Eriti tugevat vastukaja on leidnud just FitSpark, mis peaks kella kandja treeningkvaliteeti oluliselt tõstma. Kui varem funktsioneerisid ööune kvaliteedi informatsioon ja treeningnäitajad justkui erinevates paralleelmaailmates, siis nüüd pakub Polar Ignite kasutajale treeningvõimalusi kogu aktiivsusinfo põhjal. Piltlikult, kui sa öösel magad väga kehvasti ja ei suuda eelmise päeva treeningust taastuda, siis enam ei paku kell sulle uue päeva harjutuskorraks kahe tunni pikkust jooksutrenni, vaid soovitab kerget ja taastavat harjutuskorda.

Värskelt välja tulnud Polar Ignite kella saab soetada SIIT.

Tipptasemel profitiimidele esitatakse palju kõikvõimalikke koostöösoove ning kaugeltki mitte kõiki ei võeta jutule ja käed lüüakse üksnes nendega, kellel on midagi tõeliselt erilist pakkuda. Miks otsustasid 49-kordne Šotimaa meister Glasgow Celtic, jalgrattamaailma tippklubi Movistar Team ja maailma edetabelis kolmandat kohta hoidev Iirimaa ragbikoondis hakata kasutama SleepAngeli magamisvarustust? Mis asi on turvaline unekeskkond? Ja miks on padi registreeritud kui meditsiiniseade?

SleepAngeli kaubamärk kuulub Gabriel Scientific OÜ-le, mille osaniku ja tootearendusjuhi Lyanne Lindi sõnul on sport ettevõtte jaoks uus ja põnev suund, kuid alguse sai kõik meditsiinist. “Probleem, mida me lahendame, on haiglainfektsioon,” tutvustas Lind leiutise tausta ja saamislugu.

“Praegu on esikohal vähk, aga ennustatakse, et aastaks 2050 võib haiglainfektsioon olla peamine surma põhjus. Lähed haiglasse üsna lihtsal põhjusel, näiteks põlve opereerima, aga võid sealt saada hoopis bakteri, mida enam ei saa antibiootikumidega välja ravida. Probleem on selles, et 1980-ndatel lõpetati uute antibiootikumide arendamine ja nende liigse kasutamise tõttu on järjest rohkem resistentseid baktereid, mille vastu ei osata võidelda.”

Üks väga suur ohufaktor on haiglate padjad ja muud pehmed pinnad, mis sobivad ideaalselt bakterite peidupaigaks. “Iiri teadlased uurisid seda teemat põhjalikult. Kõvasid pindu saab lihtsasti desinfitseerida ja selleks on kindel protokoll, mida hoolikalt täidetakse. Ka padjapüüre pestakse ja vahetatakse. Aga padjasisud jäävad tihti pesemata. Kui läbi kanga sinna midagi sisse läheb, saavadki bakterid väga edukalt kasvada ning inimene võib padjast või madratsist endale haiguse külge saada,” selgitas Lind.

Mitme miljoni tolmulestaga magad sina, vaata siit:

Nutikad iirlased otsustasid padja hermeetiliseks muuta, selleks kasutati vedelikukindlat kangast ja kõik küljed sulatati kokku, sest lukud ja nõelaaugud laseksid vedelikke ja baktereid läbi. Ent kui õhk ei saa patja sisse ja sealt välja liikuda, ei võta peaalune õiget kuju ega ole mugav. Selleks paigaldati padjale spetsiaalne nanopoorne PneumaPure filter, mis laseb õhku läbi, aga mustust, tolmulestasid, baktereid ja viirusi.

Iirlased tõid tootmise Eestisse, ent 2014. aastal hankisid eestlased endale tootmis- ja müügilitsentsi ning nüüdseks on Eesti, Iiri, Vene ja Soome firmadele kuuluv Gabriel Scientific OÜ omandanud kõik patendiõigused. Praegu toodetakse Pärnus lisaks patjadele ka madratseid ja tekke, mida müüakse 40 riigis.

Miks eelistada SleepAngel patja?

1. Tõenäoliselt on tegemist ainukese padjaga maailmas, mille sisemus ei saastu bakterite, viiruste, tolmulestadega.

2. SleepAngel patjade järjekindel kasutamine aitab ennetada mitmeid valest kehahoiakust tekkida võivaid vaevusi, eelkõige just kaela- ja seljavaluga seotuid.

3. Tippsportlased on väga tundlikud ja treeningprotsessis peab iga detail olema perfektselt paigas. Kogu treeningtöö võib olla asjatu, kui vähkred ebamugaval madratsil või padjal. Kosutav uni on ülitähtis! Sportlased reisivad maailmas ringi oma patjadega, et vältida võõrastest patjadest saadavat infektsiooni ning võimalikku ebamugavust.

4. Kuna tavalised padjad saastuvad tolmulestadega juba paari kuu jooksul, peaks patju vahetama 4-6 korda aastas. Patjade vahetus koormab ja ohustab keskkonda. Tavalistes sule- ja kunstkiupatjadesse jäävad tolmulestade laibad ja väljaheited ka pärast pesumasinas pesemist alles. On kindlaks tehtud, et paar aastat kasutuses olnud padi kaalub uuest padjast umbes 30% rohkem neis sisalduvate jäätmete tõttu.

5. SleepAngeli patju pole vaja vahetada mitme aasta jooksul, mis toob märkimisväärse kokkuhoiu. Seega on tark vaadata pikka perspektiivi, mitte lühiajalist materiaalset kasu. Kas osta 3-4 korda aastas uus padi või teha pikaajaline investeering oma tervisesse, on valikute küsimus.

2017. aastal maailma innovatiivsemate toodete top10 edetabelisse valitud SleepAngel patjadega saab lähemalt tuvuda SIIN.

Minimalistlike jalatsitega või lausa paljajalu jooksmine on järjest enam saamas tähelepanu ning võitmas poolehoidu. Meie keskkonnas päris paljajalu treenima minna ei ole tõenäoliselt mõistlik ning seetõttu on parim valik Vibram Fivefingersi jalatsid, millede põhieesmärgiks ongi aidata jalalihastel võimalikult looduslähedaselt toimida, pakkudes seejuures täielikku kaitset erinevate ohtude eest.

Paljajalu jooksmisel on uuringute kohaselt mitmeid eeliseid, aga see jätab ka meie jalad täielikult kaitseta. Selle riski vältimiseks ongi Vibram Fivefingersid disainitud – jalad on teravate äärte ja teiste väliskeskkonnast tingitud ohtude eest kaitstud, kuid samas saab kätte paljajalu liikumise efekti. Minimalistlike jooksujalatsitel on mitmeid eeliseid, millest peamistena tuuakse välja väiksem vigastusterisk ja loomulikum tunne jooksmisel.

Vibram Fivefingersi idee on luua jalatseid, mis sobivad mugavalt ümber jala ning pakuvad võimalikult lähedase tunde paljajalu liikumisele. See tähendab, et kõik varbad saavad kõndimisel, jooksmisel või muu treeningu ajal vabalt ja üksteisest sõltumatult liikuda. Fivefingersi jalanõude tallad on tehtud õhukesest kummist, et pakkuda kandjale kaitset ning paremat haarduvust. Jalats on disainitud selliselt, et kandja on terava kivi peale astudes täielikult kaitstud, kuid samas peaks olema läbi talla tunda maapinna tekstuuri ning aru saada, mis pinnasel parasjagu liigutakse.

Füsioterapeut Georg Laasik on Vibram Fivefingersi jalatseid oma treeningutel kasutanud juba aastaid ning tema sõnul on ta kogemusega väga rahul olnud. Laasiku kinnitusel tuleb Fivefingersi jalatsitega ennast järk-järgult harjutada. “Esialgu võiks kanda paaril korral nädalas, kuid mitte kohe teha täispikki treeninguid. See muudab jalalihaste aktiivsust ja toimimist väga palju. Võite endal avastada mõned talla all asuvad lihased, mille olemasolust te seni üldse teadlikud polnud.”

“Vibrami jalatsitele üleminekul tekkivate lihaspingetega on kõige kasulikum proovida esialgu ise hakkama saada,” julgustas Laasik. “Seda saab teha kas lihaseid rullides või võttes appi massaaži- või ogapallid. Nende vahenditega jalgu hooldades, on nad koormuseks võimalikult hästi valmis. Oluline on koormuse mõistlik tõstmine ja piisav lihashooldus.”

Millistest jalatsitest oma teekond Vibrami tootevalikust võiks alustada?

Maailmas enimmüüdud Vibram Fivefingers on KSO EVO, mis moodustab 65% kogu Vibramite turust. Seda mudelit eelistatakse õhukese talla tõttu, mis tekitab kõige lähedasema olukorra paljajalu tundele. Antud jalats sobib mugavalt igas olukorras – jõusaali, randa, basseini äärde ja vette.

Samm edasi õhukeste taldade maailmas on EL-X, mis on Vibramite valikus kõige minimaalsema tallaga mudel. Tegemist on tõeliselt minimalistliku kogemusega, mis on tehtud võimalikult mugavaks ja kasutajasõbralikuks, kuna jalats käib väga kergelt jalga ning jalast ära.

Jooksjate ja jõusaalis treenijate lemmikuks on mudel nimega V-RUN. See istub jalas nagu sokk, kuid seal on ka piisavalt talda, et joosta asfaldil. See mudel müüb ennast ise, kuna piisab V-RUN-i jalga proovida, kui selle mugavus on koheselt tunda.

Suur Vibrami fänn tundub olevat ka maailma parimaks jalgpalluriks tituleeritud Cristiano Ronaldo, kui Rahvuste liiga finaali eel Portugali riietusruumis tehtud fotolt on näha, kuidas tema ihusponsor Nike jalgpallisaabaste kõrval on aukohal ka paar Vibram Fivefingers jalatseid.

Tõelisele Vibram Fivefingersi entusiastile soovitatakse pehmest kängurunahast KSO Trek LR mudelit, mis sobib nii igapäevaseks kandmiseks kui matkamiseks. Jalatsi kängurunahast ülemine osa on pehme, kuid samas vastupidav ja suurepärase hingavusega. Vibrami kummist välistald tagab parema pidavuse linnateedel ja ka karmimal maastikul.

Matkajate lemmikjalats on V-Trail, millest tuli tänavu välja uus mudel ehk V-Trail 2.0. See jalats on mõeldud välistingimustesse ja karmidele maastikele. Matkahuviliste poolt hästi omaks võetud jalatsi uus mudel on tuntavalt edasi arendatud ning pakub suurepärast vastupidavaust ja endiselt on tallal suurepärane libisemiskindlus nii märgades kui ka kuivades tingimustes.

Vibram Fivefingersi tootevalikuga saab tutvuda SIIN.

Lisainfot Vibram Fivefingersi koha leiab SIIT.

Aastaid on spordikellad kuulunud erinevatel tasemel sportlaste igapäevase treeningvarustuse hulka. Kui kõige algelisemad kellad suutsid aja näitamise kõrval mõõta vaid südamelöögisagedust, sealt ka külge jäänud nimi pulsikellad, siis nüüdseks on spordikella võimalused mõõtmatult avaramad. Individuaalse sportlase juurest edasi võistkonnaalade juurde liikudes avaneb meie ees uus ja huvitav maailm, kus üks juhtivamaid spordikellade tootjaid Polar tegutseb brändiga Team Pro. Tegemist on võistkondadele mõeldud süsteemiga, mis aitavad üldfüüsilise treeneritel tõsta võistkonna treeningkvaliteedi uuele tasemele.

Eesti naiste jalgpallikoondise kehalise ettevalmistuse treener Andrei Veis on hea näide mehest, kes usub, et tehnoloogia aitab treeningprotsessi professionaalsemaks muuta: “Tänapäevased lahendused on treeningutel suureks abiks, kuna võimaldavad mängijatele anda väga täpset tagasisidet. Treener saab samuti oma tööd paremini analüüsida ja kontrollida, kas harjutused täidavad oma eesmärki. Selliselt jääb vähemaks üksnes sisetunde järgi tegutsemist.”

Polar Team Pro puhul on igal sportlasel küljes tavalisest pulsivööst veidi suurem andur, kus sees ka GPS-i kiip. Bluetoothi vahendusel suudetakse võimendatud signaali saata kuni 200 meetri kaugusele. Kui peamiselt kasutavad süsteemi jalgpalliklubid, siis südamelöögisagedusele põhinevate andmete kogumist saab teha ka katuse all, kus GPS ei tööta. Polar Team Pro süsteemi on kasutanud pikalt näiteks värskelt maailmameistriks kroonitud Soome jäähokikoondis.

Andrei Veis mängis ise jalgpalli noortekoondiste tasemel, kuid pärast ülikooli lõpetamist keskendus treeneritööle. Esialgu jalgpallitreenerina töötanud mees jõudis ühel hetkel rühmatreeningute juurde ning sealt hakkas meeldima kehalise võimekuse suund. Kuidas naiste koondises mängijad Polar Team Pro kasutusele võtmisesse suhtusid?

“Esialgu oli mängijatele süsteemi poolt saadava info kohaleviimine keeruline, kuna nad ei osanud saadavaid numbreid ja graafikuid lugeda. See võttis aega, et asju selgitada, lahti rääkida ning pallureid suunata, mida on oluline jälgida,” vastas Veis. Ta lisas, et oli ka mängijaid, kelle jaoks oli raske üle saada sellest, et enam ei olnud võimalik n-ö süsteemi petta – soorituse järel olid numbrid must-valgelt näha.

Naiste jalgpallikoondis kasutab Polar Team Pro süsteemi peamiselt mängudes, treeningutel tehakse seda harvemini. Kogu naiskonnal on pulsivöö ümber ning pärast võetakse saadav info üksipulgi lahti. Treeningu puhul lõigatakse see tsükliteks, mängu puhul soojendust sisse ei arvestata ning hinnatakse üksnes matši ajal toimunud pingutusi.

Veis teab hetkel Eestist vaid ühte klubi, kus sarnast süsteemi kasutades tegi fitness-treener võistkonna peatreeneriga väga tihedat koostööd ja info liikus pidevalt mõlemas suunas. Maailmas on Polar Team Pro ja teised sarnased süsteemid järjest enam levimas.

Polari maaletooja AS Mefo esindaja Henri Sipra: “Sajad ja sajad tippklubid kasutavad oma treeningtöös taolisi süsteeme, kuid kõva häälega sellest liiga palju rääkida ei taheta ning oma mängijate andmeid hoitakse nagu kulda. Tavainimesele ei ütleks see info midagi, aga konkurentide treenerid loeks nendest andmetest väga palju välja.”

Kui klubides on mängijad kogu hooaja vältel treenerite silme all, siis koondistesse tulevad pallurid kokku lühikeseks ajaks ning täiesti erineva treenituse pealt. Selline olukord toob Polar Team Pro kasulikkuse eriti esile, kui paari esimese trenniga saab mängijate füüsilisest vormist pildi ette.

Lisaks jalgpallile on sarnased süsteemid kasutusel loomulikult teistelgi võistkonnaaladel, ka siseruumides harrastatavatel aladel, alustades eelpool mainitud jäähokist ja lõpetades korvpalli ning võrkpalliga. Näiteks Polari rahvusvahelisel veebilehel on kirjas Kentucky ülikooli korvpallimeeskonna juhendajana kuulsust kogunud ameeriklase John Calipari tsitaat: “Kiire pilk infole, mida Polari süsteem meile platsi kõrval asuvasse arvutisse saadab, annab pildi mängijate kurnatuse astmest – saab kohe määrata sprindid neile, kes seni on laiselnud.”

Polar Team Pro kohta saab täpsemalt lugeda Polari kodulehelt SIIN ning väga head videomaterjali leiab Polari Youtube’i kanalilt SIIN. Seal tutvustavad Polar Team Pro süsteemi kasutamist tippjalgpalliklubid Santos FC ja FC Sydney.

Human Tecar elektriravi seadmetest on abi saanud mitmed Eesti sporditipud nagu Kelly Sildaru, Kaia Kanepi, Gerd Kanter, Magnus Kirt, Janek Õiglane, Roman Fosti, Kalev Cramo korvpallurid jpt. Tegemist on füsioteraapias ja rehabilitatsioonis laialdaselt kasutatava uuendusliku tehnoloogiaga, mida on põhjalikult testitud spordimaailma kõrgeimal tasemel.

Terav valu, krooniline osteoartikulaarne ja lihaspatoloogia, väsimus ning stress – Human Tecar on tööriist, mis lahendab kõik need probleemid paremini kui teised seadmed. Human Tecar kiirendab kordades keha taastumist treeningutest ning vigastustest, võitleb stressi, väsimuse ja vananemisega ning parandab une kvaliteeti ja üldist elukvaliteeti.

-Odaviskaja Magnus Kirt ja Indrek Tustit alustasid koostööd 2015. aastal ning pärast esimesi Human Tecari seansse ei tahtnudki Magnus enam manuaalset teraapiat.

Tavalistes tingimustes on organismi heaolutunne seotud bioloogiliste tegurite ja komponentide tasakaaluga, mida me tajume kui “normaalsust”. N-ö normaalset seisundit seostatakse näiteks valu puudumise, üldise heaolu tunde, jõu, vastupidavuse, kiiruse ja liikumise koordinatsiooniga. Kui see tasakaal muutub, näiteks füüsilise jõupingutuse, trauma või põletiku tõttu, käivitab keha oma looduslikud enesetaastamise protsessid. Human Tecar stimuleerib ja kiirendab neidsamu looduslikke protsesse. Human Tecar toimib eelkõige temperatuuri ning kontrollitava verevoolu stimulatsiooni abil.

Human Tecari eduloo üheks näiteks on maailma kõigi aegade parima sprinteri Usain Bolti ülikiire paranemine tagareie rebendist enne Rio de Janeiro olümpiamänge. Jamaikalane vigastas 2016. aastal tagareit 2. juulil ning postitas juba tund aega hiljem sotsiaalmeediasse konto, kus paranemisprotsessi oli Human Tecari abil juba alustatud. 13. augustil jooksis Bolt juba Rio de Janeiro olümpiamängude eeljooksus ning päev hiljem poolfinaalis ning finaalis (kuldmedal tulemusega 9,81). Mõned päevad hiljem noppis jamaikalane kulla ka 200m jooksus ning 4x100m teatejooksus.

Sajad professionaalsete spordimeeskondade meditsiinitöötajad kasutavad Human Tecari, et maksimeerida oma sportlaste jõudlust ja kiirendada taastumist. Human Tecari tööviis ei piirdu ainult spordimeditsiinis kasutamisega. Tänapäeval kasutatakse seadet ka konservatiivses ravis, operatsioonijärgses rehabilitatsioonis ja erinevate haiguste ja stressiga seotud vaevuste ravimisel.

Mitmete teaduslike uuringute poolt tõestatud tecar teraapia säästab palju aega taastamaks keha normaalne seisund pärast füüsilist pingutust või vigastust. Human Tecar on võimsaim tecar teraapia seade maailmas ning selle teeb konkurentidest paremaks võime hoida kõige puhtamat elektromagnetilist sagedust 447 kHz.

Tänu kiirusele, millega Human Tecar meetod saavutab tulemusi, ja asjaolu, et patsiendid saavad ohutult teha mitmeid seansse lühikese aja jooksul, isegi mitu tükki päevas, on aidanud teraapia kulu vähendada, muutes selle eelised kättesaadavaks ka avalikkusele. On kindlaks tehtud, et kolm tecar teraapia korda annab sama efekti, mis kaheksa tavalist massaažiseanssi. Lihaste n-ö normaalse olukorra taastamine võimalikult kiiresti annab tippsportlastele suure eelise konkurentide ees ning harrastajatel aitab parandada elukvaliteeti ja enesetunnet.

Human Tecar teraapiamasinat müüb Eestis Käsipall24.ee hea koostööpartner Medpoint. Teraapia aega saab kinni panna aadressil www.fysiomedica.ee.

Eesti spordi üheks lipulaevaks on hetkel naiste epeevehklemine, kus maailmaklassi tegijaid on rohkem, kui naiskonnavõistluses tiimi mahub. Üheks meie vehklemiskoondise edu arhitektiks on olnud Haapsalus sündinud Kristina Kuusk, kes on läbi ja lõhki spordisõber ning huvitaval kombel ka, nagu ta ise ennast nimetab, kellafriik, kelle eriliseks lemmikuks on Polari spordikellad.

Kuusk on senise karjääri jooksul naiskonnaga võitnud MM-tiitli (2017) ning kaks EM-tiitlit (2013 ja 2016). Tiimiga on saadud MM-ilt ka hõbe (2014) ning EM-ilt kaks pronksi (2012 ja 2018). 2018. aastal õnnestus Kristinal lõpuks teenida kaua unistuseks olnud individuaalne medal, kui Eesti koondislaste kolmikvõiduga lõppenud EM-il sai ta kaela hõbeda.

Käsipall24.ee portaal istus Kristinaga maha, et rääkida üldisemalt spordist, teda kui sportlast liikuma panevatest jõududest, Polari kelladest ja muidugi ka vehklemisest. Muuhulgas saime teada, kes on Kuuse lemmikud NBA väljakutelt, maailma tippjalgpallist ja kergejõustikuareenilt.

Mille nimel Sa hetkel treenid?

Ma valetaks, kui ütleks, et mitte millegi suure nimel – ikka olümpiamängud. Ma ei mõtle paaniliselt trenni minnes, et tahan olümpiale saada, aga kui mõtlen, mis mind tagant lükkab, siis selleks on olümpia.

Kas sportlase jaoks on olümpiamängud see kõige-kõige tähtsam?

Eks see oleneb spordialast, aga vehklemises on kindlasti, kuigi alahinnata ei tasu ka maailmameistrivõistluste olulisust.

Kuidas Sulle sportlase elu sobib?

Väga meeldib! Kuna mulle meeldib trenni teha, siis on see minu jaoks hobi ja töö ühildamine. Ma ei suudaks ennast üheksast-viieni kontoriformaadis istuma sundida, kuid sellise ringijooksva assistendina, kes ajab kõik asjad korda, võiksin töötada küll.

Kas lapsena oli Su eesmärk profisportlaseks saada?

Ma ei pea ennast siiani profisportlaseks (naerab -toim.). See on minu jaoks loomulikult läinud ning ma ei ole enda jaoks teadvustanud seni mingit hetke, et nüüd olen tippsportlane.

Kui Sa pead mingile ankeedile kirjutama oma töökoha, siis mis Sa kirjutad?

Tavaliselt on erinevad valikud ning ma panen valdkonnaks kultuur-meelelahutus (naerab – toim.). Kultuuritöötaja! Sport on kohati rohkem nagu meelelahutus, sest see on ka publikule esinemine.

Meelelahutusega kaasneb paratamatult ka tähelepanu, kuidas Sa sellega toime tuled?

See ei meeldi mulle üldse. Seepärast mulle sobib vehklemine, et tõmbad maski pähe ja oled oma kaitsva kesta sees.

Kas eelmisel aastal võidetud esimene individuaalne tiitlivõistluste medal oli karjääri tipphetk?

Kui selgus, et ma mingit värvi medali saan, siis tundsin, kuidas aastatepikkune pingutus vajus mulle lihtsalt kaela. Ma ei suutnud enam vehklemisrajal seistagi. Nii kaua oodates oli see ikka päris hea tunne. Mulle üritati veidi isegi peale suruda, et ma peaks teises kohas pettunud olema. Aga ma olin seda medalit väga kaua oodanud, kuidas ma saaks pettunud olla?

Aga öeldakse, et esimene ja kolmas koht võidetakse ja teine koht kaotatakse?

Ma olin nii palju aastaid kaotanud ja minu jaoks ükskõik, milline medali värv, oli suur-suur võit. Mind isegi ei huvitanud, mida ülejäänud seltskond asjast arvas.

Kuidas Sa ikkagi suutsid nö oma aja ehk selle individuaalse medali ära oodata?

Ma teadsin, et see üks hetk tuleb! Ma olin selles nii kindel.

Kas pingelangust ei tulnud, et nüüd ei ole millegi nimel enam treenida?

Ei, sest meil on naiskonnana puudu ju olümpiamedal. Tahaks ükskõik millises versioonis kogu menüü (medaleid) kätte saada.

Mullusel EM-il tuli Eestile kolmikvõit, kuidas on tiitlivõistlustel oma tiimikaaslasega vehelda?

Oma naiskonnakaaslastega on raskem vehelda, kuna me tunneme teineteist väga hästi ja oma vigu on raskem ära peita.

Kuidas individuaal- ja naiskonnavõistlus vehklemises üksteisest erinevad?

Need on täiesti erinevad. Nagu kaks erinevat ala. Naiskonnavõistlus on keerulisem, kuna kuskil eksides rikud sa ka teiste võistluse.

Kumb Sulle rohkem meeldib?

Arvan isegi, et võistkonnavõistlus, kuna seal võitled mitmekesi ühe asja eest ja emotsioon on teistsugune ja võimendub.

Kuidas Sa oma soorituseks keskendud, kas Sul on mingi oma nipp?

Iga võistlus täiesti erinevalt. Vahest tunnen, et muusika aitab, vahest jällegi tahan vaikust ning mõnikord on vaja järjepidevalt rääkida. Vahest loen ka täiesti mõttetuid uudiseid veebist, mis aitavad pea korraks tühjaks tõmmata.

Eestis on häid vehklejaid rohkem, kui kohti naiskonnas. Kuidas selline konkurents Sinule sobib?

See on väga vinge! Mulle meeldivad kõik need naised ja üliäge on toimetada. Lahe, et just vehklemises, mitte mõnel muul alal, on kokku saanud punt nii tugevaid naisi – iseloomu, karakteri, tahtejõu ja võimete poolest.

On silma jäänud, et Sul on võistlustel alati kell käe peal, miks nii?

Minu jaoks on kella kandmine ülioluline. Ma olen täielik kellafriik. Ma ei julge enam lugeda, kui palju mul kellasid kodus on… korralik kastitäis. Kell on minu jaoks ilus aksessuaar, mida saab kasutada ka töövahendina.

Sa kasutad igapäevase spordikellana Polarit, millal See alguse sai?

See oli 10 aastat tagasi kindlasti, kui ma oma esimese Polari sain. See oli üsna algeline ja luges ainult pulssi. Aga mulle meeldis ja ma ostsin teise ja kolmanda samasuguse hiljem veel. See oli käe peal väga mugav.

Kui Sa oma Polarit töövahendina kasutad, siis mida Sa jälgid?

Loomulikult pulssi, aga moodne on tänapäeval ka oma samme lugeda ja jooksmast tulles tahad ju kindlasti teada mitu meetrit täpselt läbisid. Sellised elementaarsed asjad, mida iga harrastussportlanegi oma spordikellalt ootab.

Kas numbrid annavad Sulle lisamotivatsiooni?

Muidugi. Joostes meeldib pidevalt distantsi jälgida, kui palju lõpuni veel jäänud on.

(Kristina näitas seejärel Tallinna Mõõga järel Polarist tehtud fotot, kus olid vehklemisturniiri kokkuvõtvad numbrid 13 tundi ja üle 30 000 sammu).

Kui Sa nimetad ennast kellafriigiks, siis ka spordikella välimus on Sinu jaoks oluline?

Ikka on, sealt järeleandmisi teha ei saa. Nüüd kindlasti mehed hakkavad karjuma: “Mismõttes? Töövahend ei pea ju ilus olema! Mis naiste jutt see on?” Aga minu kell peab olema ilus.

Fotosid vaadates oled viimasel ajal kandnud võistlustel erinevaid Polari mudeleid, aga vist alati valget?

Mitte alati, mul on olnud ka roosa ja must Polar. Ja isegi, kui mul parasjagu spordikella pole käe peale panna, siis kasutan mõnda tavalist käekella.

Tead Sa tippvehklejate hulgas veel mõnda sellist nö kellafriiki?

Kui ma oma lemmikkellade kollektsioonist panin pildi Instagrami, siis selgus, et üks meesvehkleja on samasugune hull ja hakkas mulle ette laduma oma lemmikmudeleid. Seega, tuli välja, et on.

Kas esimesest spordikellast alates oled vaid Polarit kasutanud?

Pole ühegi teise tootja spordikella kunagi kasutanud. Seni olen rahul olnud ja ma isegi ei oska kommenteerida, kuidas ta teiste tootjatega võrreldes on. Minu jaoks on Polar kõige parem.

Polaril on Käsipall24.ee portaali lugejatele eripakkumine! Ostes Polar e-poest Vantage V profi spordikella, saad tasuta kaasa Loop Crystal aktiivsusmonitori. Vaata täpsemalt SIIT.

Kui suur osakaal on vehklemises ÜKE treeningutel?

Oleneb perioodist, ettevalmistusperioodil on rohkem ÜKE – jookseme ja käime jõusaalis. Mida rohkem võistlusperioodi poole, seda enam teeme erialast trenni.

Sul ÜKE trennide suhtes mingit vastumeelsust pole?

Ei! Mulle väga meeldib. Hea füüsiline vorm on vehklemises ülioluline. Need, kes ala on proovinud, saavad aru, kui tähtis see tegelikult on. Algajad on tavaliselt 50 sekundi peal olukorras, kus ütlevad, et nad enam ei jaksa. Aga sel hetkel on vaja veel üle kahe minuti vastu pidada.

Kui palju erineb mõnest Hollywoodi filmis nähtud vehklemine päriselt vehklemisest?

Väga erineb! Mina ei suudaks kinolinal nii kehvasti vehelda. Ma ei oskaks ennast tehniliselt ja kiiruselt nii halvaks näidelda, kui filmis veheldakse (naerab – toim.).

Kui Sind viia ajas tagasi kuskile aastasadade taha, kus mõõk oli põhiliseks relvaks, kuidas ennast tunneksid?

Tegelikult ega ei tea, aga tänapäeval on vehklemises kiirused ja kõik muu väga palju muutunud.

Kas tunned, et Eestis on teie tulemuste tuules peale kasvamas noori, kes saavad seda kõrghetke ära kasutades pildile tõusta?

Ma loodan, et noored oskavad selle ära kasutada. Kuigi trennis ma olen märganud, et ega nad naljalt meile vastu ei taha tulla. Kui ma ennast noorena mäletan, siis tahtsin palju kiiremate ja tugevamate meestega vehelda. Muidugi tahtsin ennast toonaste tippude Heidi Rohi, Marika Võsu ja Irina Embrichiga pidevalt proovile panna. Kui nad kutsusid rajale, siis mul oli kohe “jess”ja tahtsin neile väga ära panna. Nüüd ma ei näe seda.

Kui tipptasemel panna vehklema mees ja naine, näiteks sina, siis kui suur tasemevahe on?

Umbes sama, kui mees ja naine panna 100-meetri jooksus samale stardijoonele. Matšis kuskile maani ma ehk püsiks tuules, aga lõpp läheks kindlalt meeste kasuks. See on normaalne.

Kas Sinus on ka treenerialget?

Ma oleks väga nõudlik ja kuri treener. Ma tean sportlasena, mis on vaja ära teha selleks, et jõuda tippu. See, kui istutakse trennis telefonid käes, ei läheks mitte. Või suhtumine, et tähtis on osavõtt… minu jaoks tuleb ka viimane koht väärikalt välja võidelda!

Kui palju Sa üldiselt sporti jälgid?

Väga palju vaatan! Laskesuusatamist vaatan ja elan kaasa, kuna viimase lasuni pole kunagi midagi selge. Ise suusatada ei oska üldse, aga see ei sega mul teleka taga olemast täielik asjatundja. Sama ka jalgpalliga. Korvpalli vaatan ka muidugi ja kergejõustikku ning tennist. Vahet pole, mis sport telekast tuleb.

Kes Su lemmiksportlased on, kellele Sa kaasa elad?

Need ei pea üldse eestlased olema. Mul tekib mingite sportlaste vastu lihtsalt sümpaatia ja hakkan neid jälgima. Näiteks kaugushüppaja Ivana Španovic, temale elan täiega kaasa. Hiljuti näiteks vaatasin NBA-d ja mulle hakkas meeldima Russell Westbrook. Vaatasin, et nii äge tüüp. Stephen Curry meeldib NBA-st väga. Ma ei tea, kas mulle meeldib mingite sportlaste juures nende hoiak või mis see on?

Jalgpalliväljakutelt ka mõni kindel lemmik on?

Cristiano Ronaldo muidugi. Tema puhul naudin, kuidas ta sporti suhtub.

Tippsportlastel on tänu sotsiaalmeedia arengule palju rohkem fänne, aga nad on ka kritiseerijate jaoks paremaks märklauaks. Kas Sinuni ka negatiivset tagasisidet jõuab?

Vahest võtan kehvasti läinud võistluse uudise lahti ja loen kommentaare. Mind ajavad negatiivsed kommentaarid pigem naerma. Ma ei võta enne negatiivset kriitikat tõsiselt, kui see kommenteerija võtab relva kätte ja vehkleb minuga. Kui ta mulle ära teeb, siis ütlen: “Sorry, sul oli tõepoolest õigus.”

Kui palju Sa ise raskeid kaotusi üle elad?

Selliseid momente on olnud, aga ma ei jää pikalt põdema. Ma tean, et varsti on uus võistlus ja kui ma põen ühe mõttetu kaotuse üle, siis ma ei jõua kuhugi. Pole vaja otsida süüdlast, vaid lahendust. Kui sa ei oska kaotada, siis sa ei õpi kunagi ka võitma.

Artikli peapilt: Kristina Kuusk Polar Vantage V kellaga | Foto: @thom_sed/Vision Photography