9. jaanuaril algavad meeste Euroopa meistrivõistlused käsipallis on läbi aegade suurimad, kuna esmakordselt osaleb finaalturniiril 24 võistkonda. Käsipall24.ee alustab oma eelvaadete seeriat ning vaatab Euroopa Käsipalliliidu kodulehega koostöös esmalt peale viiele mängijale, kellel on võimalus end ajaloo raamatutesse kirjutada.

1. Nikola Karabatic, Prantsumaa

Neljakordse maailmameistri, kolmekordse Euroopa tšempioni, kahekordse olümpiavõitja käes on juba üks rekord. Nimelt on mees mänginud enim kohtumisi Euroopa meistrivõistluste ajaloos (60). Sel korral võib mees aga end veel ajaloo raamatutesse kinnistada, kui üks läbi aegade parimaid käsipallureid.

Kui Prantsusmaa peaks tiitli võitma, saab Karabaticist esimene mitte-rootslasest pallur, kes on võitnud selle karika neli korda. Siiani on selle saavutusega hakkama saanud vaid Ola Lindgren, Staffan Olsson, Stefan Lövgren, Magnus Wislander ja Martin Frandesjö. Lisaks on mehel võimalus saada suurimaks väravaviskajaks turniiri ajaloos. Hetkel asub ta 256 tabamusega teisel kohal, neliteist väravat tagapool Gudjon Valur Sigurdssonist.

2. Gudjon Valur Sigurdsson, Island

Islandlasest rääkides, siis on tegemist ainukese mehega, kes on olnud osaline kõikidel Euroopa meistrivõistluste finaalturniiridel sel sajandil. Nii nagu eelpool mainitud on mees siis võistluste suurim skooritegija ning võimalus oma tabamuste arvu kasvatada avaneb tal ka seekord.

3. Kiril Lazarov, Põhja-Makedoonia

Makedoonia väravamasina käes on kaks väga erilist rekordit. 2009. aastal Horvaatias püstitas mees maailmameistrivõistlustel tippmargi ühel turniiril visatud väravates (92) ning kolm aastat hiljem tegi Lazarov sama meie kontinendi turniiril (61). Arvestades, et HBC Nantesi staar oli suurim skoorija ka 2017. aasta suurturniiril, siis on võimalik, et mees suudab oma saavutust korrata ka seekord.

4. Mikkel Hansen, Taani

Jaanuaris võib taanlane korda saada midagi, mis tundus ühel hetkel täitsa võimatu. Mehest võib saada esimene pallur, kes hoiab oma käes kõigi kolme suurturniiri parima mängija tiitlit ja kuldmedalit. Teatavasti on Taani valitsev maailmameister ja olumpiavõitja ning Hansen pärjati mõlemal juhul MVP autasuga. Kui Taani peaks Euroopa meistriks tulema saaks neist ühtlasi teine riik Prantsusmaa järel, kes hoiavad enda käes kõiki kolme meeste tiitlit.

5. Didier Dinart, Prantsusmaa 

Ei, Dinart ei tee tagasitulekut platsile. Kuid Prantsusmaa peatreenerist, endisest tippklassi kaitsjast, võib saada esimene mees, kes on võitnud Euroopa meistrivõistluste tiitli nii mängija kui treenerina. Teatavasti tuli prantslane mängijana meie kontinendi tšempioniks aastatel 2006 ja 2010.

Meeste Euroopa meistrivõistluste fakte ja numbreid:

Mitmekordsed võitjad

4 tiitlit:
Ola Lindgren, Staffan Olsson, Stefan Lövgren, Magnus Wislander, Martin Frandesjö (Rootsi –  1994, 1998, 2000, 2002)

3 tiitlit:
Thierry Omeyer, Nikola Karabatic, Michael Guigou, Jerome Fernandez, Daniel Narcisse (Prantsusmaa 2006, 2010, 2014); Pierre Thorsson, Robert Andersson, Robert Hedin (Rootsi –  1994, 1998, 2000); Peter Gentzel, Ljubomir Vranjes, Johan Pettersson, Martin Boquist, Thomas Sivertsson, Andreas Larsson (Rootsi –  1998, 2000, 2002)

Tiitleid peatreenerina:

4 tiitlit:
Bengt Johansson (Rootsi) – Rootsi koondis 1994, 1998, 2000, 2002

3 tiitlit:
Claude Onesta (Prantsumaa) – Prantsumaa koondis 2006, 2010, 2014

2 tiitlit:
Ulrik Wilbek (Taani) – Taani koondis 2008, 2012

Enim mänge:

60 – Nikola Karabatic (Prantsusmaa, 2004-18)
57 – Didier Dinart (Prantsusmaa, 1998-2012)
54 – Igor Vori (Horvaatia, 2004-14, 2018)
53 – Michael V. Knudsen (Taani, 2000-2010, 2014)
53 – Jerome Fernandez (Prantsusmaa, 1998, 2002-14)
52 – Lars Christiansen (Taani, 1996, 2000-12)
52 – Luc Abalo (Prantsusmaa, 2006-18)
52 – Gudjon Valur Sigurdsson (Island, 2000-18)
51 – Raul Entrerrios (Hispaania, 2004, 2008-18)
51 – Daniel Narcisse (Prantsusmaa, 2000-02, 2006-16)

Enim visatud väravaid:

270 – Gudjon Valur Sigurdsson (Island)
256 – Nikola Karabatic (Prantsusmaa)
203 – Stefan Lövgren (Rootsi)
194 – Mikkel Hansen (Taani)
188 – Lars Christiansen (Taani)
183 – Olafur Stefansson (Island)
182 – Filip Jicha (Tšehhi)
177 – Luc Abalo (Prantsusmaa)
176 – Eduard Koksharov (Venemaa)
172 – Jerome Fernandez (Prantsusmaa)

Enim väravaid ühel turniiril:

Portugal 1994: Vasiliy Kudinov (Venemaa) – 50 väravat
Hispaania 1996: Thomas Knorr (Saksamaa) – 41 väravat
Itaalia 1998: Jan Filip (Tšehhi) – 48 väravat
Horvaatia 2000: Oleg Velyky (Ukraina) – 46 väravat
Rootsi 2002: Olafur Stefansson (Island) – 58 väravat
Sloveenia 2004: Mirza Dzomba (Horvaatia) – 46 väravat
Šveits 2006: Siarhei Rutenka (Sloveenia) – 51 väravat
Norra 2008: Ivano Balic (Horvaatia) – 44 väravat
Austria 2010: Filip Jicha (Tšehhi) – 53 väravat
Serbia 2012: Kiril Lazarov (Põhja-Makedoonia) – 61 väravat
Taani 2014: Joan Canellas (Hispaania) – 50 väravat
Poola 2016: Valero Rivera (Hispaania) – 48 väravat
Horvaatia 2018: Ondrej Zdrahala (Tšehhi) – 55 väravat

Kõik faktid ja numbrid on võetud Björn Pazeni artiklist

Üheks läbi aegade parimaks käsipalluriks peetav Nikola Karabatic võib olla siirdumas tagasi oma endisesse koduklubisse FC Barcelona Lassa.

Saksamaa käsipallipodcasti Kreis Ab andmetel on Paris Saint-Germain 35-aastast Karabaticit ja teisi mängijaid pakkunud Hispaania tippklubile Barcelona. Kas see on esimene märk, et Prantsusmaa käsipalli suurprojekt on ohus? Üritame teieni lähemate päevade jooksul tuua lisainfot, kui see meieni jõuab.

Kauaaegne Prantsusmaa koondise tugitala mängis Barcelonas ka aastatel 2013 – 2015 ning võitis selle aja sees klubiga Meistrite liiga.

Nüüd, kus järjekordne hooaeg hakkab kätte jõudma ja võistkonnad saavad vaikselt koosseisud paika, oleks aeg vaadata tagasi. Käsipall24.ee portaal vaatab tagasi suurimatele üleminekutele meie ala ajaloos ja toob neist välja kümme suurimat.

Enamus summasid pole ametlikud ja on ümardatud. List on kokku pandud erinevate veebilehekülgede ja ajalehtede info põhjal, teiste seas hballtransfer.com

10. Sergei Rutenka – 700 000 eurot

Valgevene tagamängija liikus BM Ciudad Realist igipõlise rivaali FC Barcelona ridadesse 2009. aastal. Rutenka mängis nendega kuus hooaeg ja võitis selle aja jooksul viis Hispaania meistritiitlit ja kaks korda Meistrite liiga.

9. Arbad Sterbik ja Chema Rodriguez – 800 000 eurot

Sergei Samsonenko, Rk Vardari omanik, ostis aastal 2014 hispaanlasest väravavahi FC Barcelonast väidetavalt kaheksasaja tuhande euro eest. Arbad Sterbik, mitmeid aastaid omal positsioonil maailma parimaks peetud mees, oli Makedoonia klubile väärt ost.

Chema Rodriguez liikus sama summa eest BM Valladolidist BM Ciudad Reali 2007. aastal. Hispaania mängujuht veetis klubis viis aastat ja võitis selle ajaga viis meistritiitlit ja kaks korda Meistrite liiga

7. Thierry Omeyer – 900 000 eurot

Üheks läbi aegade parimaks väravavahiks peetav mees liikus 2014. aastal Montpellier’st maailma rikkaimasse klubisse PSG ja hind oli selle vääriline.

5. Domagoi Duvjak ja Arpad Sterbik – 1 000 000 eurot

2009. aastal ostis HSV Hamburg Horvaatia imelapse RK Zagrebist. Mängujuht oli klubis viis aastat, kuni seal tekkisid finantsilised probleemid. Selle aja jooksul võideti Saksamaa tiitel ja Meistrite liiga.

4. Aron Palmarsson – 1 000 000 eurot

Kõige värskem lisandus siia tabelisse. 2017. aastal ostis FC Barcelona Islandi superstaari Vezpremi Telekomist. Ametlikes ütluses on küll summa peetud saladusena, aga erinevad meedia väljaanded spekuleerivad et ülemineku hind jäi ühe miljoni euro piiresse.

3. Nikola Karabatic 1 200 000 eurot

Prantsusmaa legendaarne mängumees on tabeli kolme parima hulgas esindatud kaks korda. Esimene nendest on üleminek 2009. aastal Montepellier’st THW Kieli. Saksamaa klubi ostis Karabatici ühe pakina koos Vid Kavticnikuga pooleteist miljoni euro eest. Nikola osa hinnatakse selles tehingus 1,2 miljoni peale. Karabatic mängis Kielis neli hooaega, võites selle ajaga neli Saksamaa kulda ja Meistrite liiga tiitli.

2. Daniel Narcisse 1 200 000 eurot

“Lendav prantslane” siirdus HB Chamberyst THW Kieli aastal 2009. Kolm hooaega hiljem valiti ta maailma parimaks käsipalluriks.

1. Nikola Karabatic 2 000 000 eurot

Maailma kõige kallim ülemineku au on sobivalt paljude meelest ühe läbi aegade parima käsipalluri käes. Mehel oli FC Barcelonas mängides lepingus kahe miljoni euro suurune väljaostuklausel. 2015 otsustas PSG selle summa maksta. Juba esimesel hooajal tasus ost end Prantsusmaa meistritiitli näol, kuid ihaldatud Meistrite liiga võitu klubil siiski veel pole.

Jalgpallini, kus suurim üleminek läheneb kahesaja miljoni euroni, on käsipallis veel pikk maa minna. Euroopa korvpallis jäävad kõrgemate klubivahetuste hinnad kümne miljoni euro piiresse.

Selle aasta aprillis mängijate kaitsmiseks toimunud kampaania #DontPlayThePlayers on nüüd saanud vastuse ametnike poolt. IHF-i koosolekul Rootsis otsustati kergendada sportlaste jaoks reegleid Rahvusvahelise Käsipalliliidu turniiridel. Muudatused puudutavad pallurite arvu tiimis ja mängude tihedust, et tekitada sportlastele paremad tingimused täiskasvanute maailmameistrivõistlustel. Kõik parandused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2020.

#DontPlayThePlayers oli tippkäsipallurite poolt alustatud sotsiaalmeedia projekt. Selle aluseks oli eelmiste maailmameistrivõistluste väga tihe graafik. Näiteks Norra mängis 17 päeva jooksul kümme mängu, millest kaks 24 tunni sees. Lisaks oli eelmistel tiitlivõistlustel väga suur vigastatute arv. Sportlased nõudsid võistluste arvu vähendamist maailma tipus. Kampaanias osalesid peaaegu kõik maailma suurimad ala staarid, teiste hulgas Uwe Gensheimer, Nikola Karabatic ja Niklas Landin.

Muudatused mängijate arvus

Turniiridel võib nüüd võistkonnas olla endise 16 palluri asemel 18. Lisaks võib võistluste ajal asendada koosseisus kolme mängija asemel viis inimest.

Uus turniirisüsteem

Rahvusvahelise Käsipalliliidu komitee otsustas ka anda sportlastele iga mängu järel ühe puhkepäeva. Ehk nüüdsest ei ole enam täiskasvanute maailmameistrivõistlustel kahte mängu järjestikustel päevadel.

Lisaks defineeriti puhkepäev väga täpselt. Kui mängijad peavad reisima üle nelja ja poole tunni, siis ei lähe see arvesse, vaid sellisel juhul peab käsipalluritele olema tagatud lisa 24 tundi taastumist.

Kokkuvõttes on uued muudatused kindlasti kasuks nii mängijatele, kui fännidele, kes peaks nüüd nägema parema kvaliteediga käsipalli.

Vigastusest taastuv Prantsusmaa käsipallikoondise raudvara Nikola Karabatic on tänavusel MM-il osalenud kolmes kohtumises, milles visanud kaks väravat.

“Veel kaks kuud tagasi arvasin, et vaatan MM-i teleri vahendusel,” sõnas jalatraumaga kimpus olev 34-aastane Paris Saint-Germaini tagamängija. “Nüüd olen aga siin ja mängin.”

Karabatic lisas, et näeb tippvormi saavutamiseks palju vaeva. “Ma teen koos füsioterapeudiga iga päev neli tundi tööd, et olla nii suurel võistlusel nagu MM, valmis väljakule minema,” lausus Karabatic.

Prantsusmaa käsipalli liigakarika võitis Paris Saint-Germain, kes alistas Metzis toimunud finaalis Toulouse’i Fenixi 40:30 (20:15).

Ka mullu triumfeerinud PSG resultatiivseimad mängijad olid Prantsusmaa koondise legend Nikola Karabatic 8 ja Taani kuulsus Mikkel Hansen 6 tabamusega. Toulouse’ile tõi Ferran Sole Sala parimana 9 väravat.

Poolfinaalis sai PSG päev varem 33:26 (17:11) jagu Dunkerque’ist ning Toulouse 31:30 (17:15) esiliigaklubist Istres OPH-st.