Eile loositi Viinis alagruppidesse 2022. aasta käsipalli Euroopa meistrivõistluste otsustaval valikturniiril osalevad 32 meeskonda. Eesti rahvuskoondis paigutus loosi tahtel 2. alagruppi, kus meie meeste vastasteks tulevad Saksamaa, Austria ning Bosnia ja Hertsegoviina. Käsipall24.ee küsis meie põhitegijatelt, millised nende esimesed muljed pärast loosimist olid.
“Eks saime ühe raskema grupi endale. Enne viimast loosivooru lootsin, et asetume 1. või 3. gruppi. Usun, et siis oleks meie võimalused olnud paremad. Bosnia vastu oleme hästi mänginud, kuid ka nemad on viimastel aastatel kõvasti edasi arenenud. Austria ja Saksamaa on loomulikult väga tugevad ning neil on palju pallureid Bundesligas. Väga keeruliseks läheb siin midagi korda saata,” rääkis äsja klubi vahetanud Mait Patrail Käsipall24.ee lehele. “Koondis saab suure publiku ees mängida ning sakslased panevad tavaliselt kõik kohtumised telekasse, mis annab meie noortele palluritele võimaluse end näidata. Kahju lihtsalt, et erinevalt eelmisest korrast, seekord loosiga üldse ei vedanud.”
“Meil saab väga raske olema, korralikud autsaiderid oleme selles grupis, ” nõustus Dener Jaanimaa koondisekaaslaga. “Bosniaga kodus ehk kannatab mängida. Võõrsil kohtumised saavad keerulised olema. Seal on eesmärk mitte häbisse jääda.”
“Alustan sellega, et jään loosiõnnega rahule. Saksa on saksa, see on käsipalli meka ja olümpose mägi. Siin saab ainult olla hea meel Eesti publiku pärast, kes nüüd piletitele tormi peavad jooksma, et meie spordi filigraanset etteastet näha. Teised kaks on aga heal päeval täiesti murtavad,” jäi koondise kapten Martin Johansson natukene teisele arvamusele. “Bosnia ja Austria on küll erineva stiiliga kuid võrdlemisi sarnased tugevuselt. Minu arvates olid austerlased teise poti parim variant ning Bosniaga on lähiminevikust võtta positiivsed tulemused. Jääb üle loota, et poisid püsivad klubides terved, teevad kõvasti tööd ning novembris oleks käsipallijumal taara usku.”
“Muljed on pigem positiivsed. Viimati küll Bosniat võitsime aga tegu on ikkagi raske vastasega. Saksamaad on kõik näinud ja nende vastu on au mängida. Austrial on samuti palju väga häid mehi rivis. Kindlasti kerge alagrupp ei ole aga minule isiklikult meeldib, sest saan uute riikide vastu mängida,” nõustus Jürgen Rooba kapteniga. “Ega Euroopa meistrivõistlustele pääsemiseks lihtsaid alagruppe ei ole, ehk natukene paremini oleks võinud minna küll, aga mis seal ikka arutada.”
“Kõik kolm on kõvad vastased. Saab meie jaoks raske katsumus olema, aga kõik on võimalik. Enim ootan Saksamaa vastu võitlust, kuna mängisin seal neli aastat ning saan lõpuks suurte staaridega mõõtu võtta,” ütles Karl Toom.
Alati saab ka hullemini minna. Ühest küljest tugevad võistkonnad, aga kui tahad finaalturniirile pääseda, siis peaks Austria ja Bosniaga suutma võrdselt mängida ja heal päeval ka neid alistama. Saksamaa on kindel favoriit. Kõrgel tasemel ajalooline koondis, kellega kokku minek on suures pildis Eesti käsipallile kasulik,” rääkis Kaspar Lees. “Austria mängis eelmisel finaalturniiiril võimsalt. Bosnia vastu pärineb meil üks viimase aja suurimaid võite, mis lisab motivatsiooni ja paneb positiivselt mõtlema. Kaotama ei saa minna, keegi peab üllatama ning loodame, et seekord on meie kord seda teha.”
“Ega teistest gruppides ka nõrku vastaseid ei olnud. Saksamaad ja Austriat nägime alles finaalturniiril mängimas. Saame väga kõvade nimede vastu ennast proovile panna. Bosnia on veel kindlasti kuri meie viimase Tallinnas toimunud mängu tulemuse üle,” kommenteeris Kristo Voika. “Nüüd on jääb loota, et saame parima kooseisu kokku ning võimalikult palju koos trenni teha. Usume endasse ja teeme kõvasti tööd – see saab olema selle järgmise tsükli põhitõeks.”
Mida arvasid treenerid?
“Ühtegi kerget alagruppi ei tekkinud. Ehk Tšehhi, Venemaa ja Ukraina oleks olnud lõpuks eelistuseks. Kolmandast potist oleks võinud Belgia vastu saada, ” sõnas koondise treener Martin Noodla Käsipall24.ee lehele. “Saksamaaga mängimine saab olema märgiline. Nendega pole Eesti koondis varem kohtunud. Austria ja Bosnia on küll tugevad, kuid mitte oma tugevusrühma parimad.”
“Mängida võõrsil Saksamaaga saab olema väga eriline sündmus. Sakslased on heas mõttes käsipallihullud ning tahavad igat mängu ja turniiri võita. Esimeses loosigrupis oli ehk nõrgemaid tiime ja isiklikult olnuks huvitav Rootsiga kokku minna,” hindas Eesti koondise peatreener Thomas Sivertsson handball.ee lehel. “Austria mängis jaanuaris väga tugeva koduse EM-finaalturniiri, võites oma alagrupi ning on selgelt tõusuteel olev käsipallikoondis. Tegu on füüsilise meeskonnaga, mis pole meie jaoks tingimata halb. Bosnia ja Hertsegoviinat on eestlased varemgi võitnud, aga võõrsil saab nende vastu hullumeelse kodupubliku ees kindlasti raske olema.”
Loe lisaks:
Eesti koondis võitleb EM-ile pääsu nimel nelja aasta taguse Euroopa meistriga
]]>
Käsipall24.ee on taas Euroopast (ja seekord ka Eestist) kogunud teie jaoks kokku huvitamaid uudiseid, mis Eesti lugejale huvi pakkuda võiks.
Käsipall24.ee teatas äsja, et legendaarne vasakäär Gudjon Valur Sigurdsson otsustas oma karjääri lõpetada. Uudise avalikuks tulemise järel ei läinud pikalt, kui mees juba omale uue ameti leidis. Islandlane hakkab uuest hooajast juhtima VFL Gummersbachi klubi, kus ta ka ise aastaid tagasi mängis.
“Sigurdsson on üks viimase 20 aasta edukamaid käsipallureid. Tema kogemused mängijana tulevad talle kindlasti kasuks uues ametis,” ütles Gummersbachi direktor Christoph Schindler pressiteates.
Kogu uudise Sigurdssoni uuest karjäärist leiate siit
Üks maailma parimatest käsipalluritest, Nikola Karabatic andis Prantsusmaa väljaandele ouest-france.fr intervjuu, kus mees väljendas hirmu tuleva hooaja tiheda kalendri üle. 36-aastane prantslane rääkis olümpiast, elust pärast käsipalli ning hullumeelsest graafikust.
“Mu eesmärk on mängida Tokio olümpial, enne seda ei ole mõtet pensionile jäämisest rääkida.”
“Euroopa Käsipalliliidu otsus mängida Meistrite liiga finaalturniir detsembris on täielik lollus. Järgmise hooaja kalendrit vaadates tekib mul suur hirm kõikide muudatuste ees.”
Kogu loo ühe maailma parima käsipalluriga leiate siit
Koroonaviiruse leviku aegadel on meil kõigil natukene rohkem vaba aega käes ning seetõttu võib interneti avarustest vahel leida huvitavaid videoid. Alloleval lingil kehastub Norra superstaar Sander Sagosen kohalikus reklaamis maasikaks ning esitab teile lõbusa tantsu.
Lõpetame aga kahe positiivse heategevust puudutava uudisega meie oma meestelt. Rasmus Ots osales Postimehe virtuaalsel heategevusjooksul ning läbis Toidupanga jaoks 10 kilomeetrise jooksu ajaga 43.31.
Põlva/Arcwoodi võistkond korraldab heategevusliku oksjoni, kus kogutakse raha Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi haruldaste haigustega laste ja nende perede abistamiseks. Oksjonil on muuseas Mait Patraili mängusärk koos autogrammiga. Vaata allolevalt lingilt ja aita kaasa!
]]>
Kui mitmed Euroopa väljakul mängivad käsipallurid peavad viirusepuhangu tõttu kodus istuma, siis mõned kohtumised siiski toimuvad. Eile olid erinevatel platsidel võistlushoos Armi Pärt, Jürgen Rooba ja Rasmus Ots. Tulemuste poolest oli õhtu eestlastele väga edukas.
Cavigal Nice – Selestat 29:21 (15:10)
Prantsusmaa esiliigas jäeti küll eile kolm kohtumist ära, kuid Jürgen Rooba koduklubi mäng siiski toimus. Matši tugevamalt alustanud Cavigal tegi otsustava spurdi esimese poolaja lõpus, kust vaheajale võeti kaasa viieväravaline edu ning seda käest ei antudki. Hästi esines Nice postide vahel seisnud Clement Gaudin, kelle tõrjeprotsendiks jäi 44. Eestlane panustas oma tiimi võitu ühe väravaga.
Cavigal paikneb nüüd tihedas Prantsuse esiliigas 19 punktiga üheksandal kohal, kuid näiteks neljandast kohast lahutab neid vaid kolm punkti.
Karra – HIF Karlskona 25:29 (15:13)
Armi Pärdi koduklubi alistas võimsa teise poolaja abil vastased ning tõusis Rootsi esiliigas ühe punkti kaugusele võimalusest mängida meistriliigasse tõusmise nimel. Karlskonal on hetkel viiendana 31 punkti, nende ees paikneb Amo, kes alistas eile Hendrik Varuli Hammarby. Endise Serviti mängija tiim kukkus nüüd tabelis teisele kohale, kaotades liidrile kahe punktiga.
Rootsi esiliiga esimene tõuseb otse meistriliigasse ning järgmised kolm võistkonda mängivad üleminekumänge meistriliiga viimastega.
SG/VTB Altjührden – HSG Barnstorf 34:22 (20:10)
Mängu koduväljakul kindlalt domineerinud Altjührden alustas mängu ilusa kaitse ja Otsa võimsate esitustega ning juhtis esimese poolaja keskpaigaks juba 10:4 ning edasi purjetati kindla võiduni. Altjührden paikneb nüüd Saksamaa tugevuselt 4. liigas neljandal kohal 23 punktiga, sarja liider on ATSV Habenhausen (33).
“Meie kaitse toimis täna hästi ja Rasmus toetas postide vahel ilusate tõrjetega ning selle toel võtsime lihtsa võidu,” kiitis treener Andreas Szwalkiewicz pressiteates Eesti koondislast, kelle arvele jäi 14 tõrjet.
]]>
Eile jätkasid kohtumistega Rasmus Ots Saksamaal ning Jürgen Rooba Prantsumaal. Kumbki meestest võidurõõmu tunda ei saanud, kui esimesel tuli vastu võtta kaotus ja teine pidi leppima viigiga.
HSG Schwanewede/Neuenkirchen – SG VTB/ Altjührden 32:30 (17:15)
Rasmus Otsa koduklubi Altjührden alustas mängu võrdselt, kui 11.minutil oli seis 6:6 siis tegid aga vastased paariväravalise spurdi ning poolajaks oli seis 17:15. Teist perioodi alustasid paremini võõrustajad, kes esimese 15 minutiga suutsid vahe kasvatada kuueväravaliseks ja kuigi eestlase koduklubi tuli kohati lähemale, siis ohtlikuks vastastele enam ei saadud. Mängus palju erinevaid kaitsesüsteeme kasutanud VTB ei saanud kuidagi takistatud vastaseid skoorimast. “Me proovisime eri variatsioone, nii 6:0, kui 3:2:1 ja 5:1, kuid miski ei toiminud,” ütles Altjührdeni spordidirektor Christoph Deters pressiteates. Rasmuse arvele jäi kolm tõrjet.
Grand Besancon Doubsi – Nice Cavigal 31:31 (15:17)
Esimene poolaeg kulges võrdselt kuni seisuni 14:14, kui Rooba ja Cavigal suutsid teha 3:0 vahespurdi ning võita selle 15:17. Teine periood kulges aga nagu Ameerika mäed, kus kord oli üks peal ning siis teine. Esmalt suutis Nice Jürgeni väravast 42. minutil minna ette 21:25. Kuid sellele järgnes vastaste 10:3 spurt, mis tegi seisuks kolm minutit enne mängu lõppu 31:28. Viimased hetked aga kuulusid Cavigalile, kes enam vastastel skoorida ei lubanud ning lõpuks mõlemale võistkonnale välja teenitud üks punkt. Rooba viskas 100 protsendilise tabavusega kolm väravat.
]]>
Mängutihedal nädalavahetusel olid tules pea kõik välismaal mängivad eestlased. Osadest neist oleme ka oma lehel juba eraldi kirjutanud. Need lingid leiate allpool. Nüüd vaatame ümber Euroopa, kuidas läks teistel kodumaalastel.
Eesti koondise esiväravavaht Rasmus Ots jätkas tugevuselt neljandas liigas võidukalt ning sai korra isegi käe valgeks, kui SG VTB/Altjührden sai 26:23 (11:10) jagu HSG Delmenhorstist. Lisaks väravale tõrjus Ots koguni 18 vastaste viset, sealjuures päästis eestlane viimastel minutitel vähemuses mängides mitu üks-üks olukorda,kirjutab Eesti Käsipalliliit.
Pärast enam kui kolmeaastast pausi naasis Dener Jaanimaa tugevaimasse klubisarja ehk Euroopa Meistrite liigasse. Pühapäeval maailmanimedest kubisev ungarlaste Veszpremi HC Telekom eestlase tööandja Zaporožje HC Motorile suurt sõnaõigust ei jätnud ja alistas Ukraina meistri kodus 40:29 (17:13), Jaanimaa viskas ühe värava.
Celminš ja Johannson võitsid, Rooba, Pärt ja Varul tegid liigadebüüdi
Liigamängudega alustasid eelmisel nädalal kolm eestlast, kes kõik uueks hooajaks uue koduklubi leidsid. Prantsusmaa esiliigas viskas Jürgen Rooba kolm väravat, kuid Nice’i Cavigal Handball pidi alla vanduma mullu veel kohalikus kõrgliigas pallinud Rennes’i Cessonile 19:27 (10:17).
Tõeliselt võitluslikud lahingud peeti Rootsi esiliigas, kus Hendrik Varuli debüüt välisklubis ehk Hammarby IF-i särgis lõppes Stockholmi-derbis 28:29 (11:11) kaotusega. Armi Pärt ja HIF Karlskrona tegid aga võõrsil 28:28 (14:12) viigi HK Torslanda Elitiga. Eesti koondise joonemängijad viskasid vastavalt null ja kaks väravat, kirjutab handball.ee.
Sloveenia meistriliigas toibus Velenje RK Gorenje avavooru üllatuskaotusest kiirelt ning sai 32:25 (15:12) võidu MRK Krka üle, Andris Celminš viskas kaks väravat. Hollandi kõrgliigas rabas Jesper Bruno Bramanis teha kaitsetööd ja viskas ühe väravagi, kuid HV KRAS/Volendami duubelmeeskond jäi suurelt 23:40 alla DFS Arnhem/Huissenile.
Rumeenia meistrivõistlustel kontrollis Bukaresti Steaua kõrgliiga uustulnuka CSM Resita vastu enamust mänguajast kindlalt, kuid sai siiski napi 36:35 (19:15) võidu. Martin Johannson viskas hooaja esimesed kaks väravat ja Steaua jagab nelja täiseduga meeskonna järel seitsme punktiga 5.-6. kohta.
Loe Lisaks:
Tšehhi liigas kohtusid omavahel kaks eestlast
Mait Patrail jätkab Saksamaal ainuliidrina
]]>
Eesti koondise väravavaht Rasmus Ots alustas SG VTB Altjührdeni ridades uut hooaega võidukalt. Saksamaa kolmanda liiga läänetsoonis alistati Elsflether TB.
Eesti meeste rahvuskoondise väravavaht Rasmus Ots vahetas teatavasti suvel Saksamaal tööandjat. Aasta tagasi Bundesliga-tiimi Bergischer HC-ga liitunud, ent peamiselt klubi duubelmeeskonda esindanud Ots ühines hetkel kolmanda liiga läänetsoonis palliva SG VTB/Altjührdeni ridadega.
Elsflether TB – SG VTB Altjührden 16:23 (11:11)
Mäng algas eestlase koduklubi väga raskelt, kui võõrustajad läksid juhtima 5:0. Raskete esimeste hetkede järel VTB siiski kosus ning esimese poolaja keskpaigaks oli seis juba 6:6 ning võrdselt jätkati pausini. Teist perioodi alustas selgelt paremini Altjührden, kes tegi 6:1 vahespurdi ning edasine oli juba vormistamise küsimus. Vastaseid enam lähemale ei lastud ja lõpuks võeti raske, kuid teenitud 23:16 võit. Rasmus seisis postide vahel esimese poolaja ning tegi kuus tõrjet.
SG VTB / Altjührden: Dröge (6), Summa (5) | Elsflether TB: Zindle (4), Doormann (3)
“Meie poolt oli hooaja esimesele mängule kohaselt väga rabe esitus. Jäime algul kaotusseisu, aga siis kogusime end,” ütles Rasmus Ots Käsipall24.ee lehele. “Teine poolaeg saime kaitse pidama ja astusime eest ära. Oma esitusega jäin rahule. Hea oli näha, et kuigi kohtumine oli võõrsil, oli meile kaasa elama tulnud umbes 300 fänni.”
“Pärast väga rasket ettevalmistust hooajaks olen ma rahul esimese mänguga. Avapoolaeg ei läinud nii nagu soovisime, kuid õnneks teisel perioodil kogusime end ja loodetavasti saavad mehed sellest enesekindlust,” kommenteeris Altjührdeni treener Christoph Deters pressiteates. “Erilised tänud kaasa sõitnud publikule. Kohati oli selline tunne, et pool meie linna oli seal.”
LOE LISAKS:
INTERVJUU | Rasmus Ots: treener ütles, et ma olin nii paks, et mind polnud mujale panna kui väravasse
]]>
Enne selle aasta juunioride maailmameistrivõistluste tähtsamaid mänge vaatab Käsipall24.ee tagasi Eesti käsipalliajaloo ühele suuremale saavutusele. 2009. aastal jõudis 1988 ja hiljem sündinute noortekoondis Mait Patraili juhtimisel Egiptuses toimunud MM-il kaheteist parema võistkonna hulka ja nomineeriti muuseas aasta parima võistkonna tiitlile.
Paljude meelest Eesti käsipalli kuldseks generatsiooniks peetaval võistkonnal on küll suurem edu meeste koondisega saavutamata jäänud. Kuid isiklikul tasemel on saavutatud palju. Muuseas mängisid juunioride seas praegused meeste koondislased nagu Mait Patrail, Dener Jaanimaa, Henri Sillaste, Jürgen Rooba, Rasmus Ots, Kristo Voika ja Kaspar Lees.
Kvalifikatsioon
Esmalt alustati kvalifikatsiooni mängudega Šveitsis, kust pääses finaalturniirile vaid võitja. Eesti alagrupis olid lisaks korraldajariigile veel Rumeenia ja Küpros. Kolme mänguga 29 väravat visanud Patrail juhtis Eesti täiseduga kindlalt finaalturniirile.
Egiptuses 6.-19. augustil 2009. aastal toimunud maailmameistrivõistlustel loositi Eesti ühte alagruppi Rootsi, Sloveenia, Hollandi, Liibüa ja Gröönimaaga. 24 maa osaluses toimunud turniiril pääses edasi vahegruppi 12 paremat võistkonda ja sinna saamine oli ka Eesti kindel eesmärk.
“Meie peakonkurendid saavad suure tõenäosusega olema Sloveenia ja Holland. Sloveenia areng toimub sihikindlalt aasta-aastalt, sest neil on lai mängijate valik. Nende suurimaks mureks on aga stabiilsuse puudumine. Holland on käsipallis tervikuna edasi läinud ja nad on hetkel oma tasemelt meiega võrreldavad,” analüüsis koondise treener Kalmer Musting Eesti Käsipalliliidu pressiteates kümme aastat tagasi.
Alagrupp
Avapäeval mindi vastamisi Gröönimaaga, kes pidi küll olema nõrgem vastane, kuid võeti vaid napp üheväravaline võit.
“Ma mäletan, et see oli väga eksootiline vastane ja vaevalt enam kunagi sellise võistkonnaga mängida saan. Pidime kõvasti vaeva nägema, et võitu kätte saada,” meenutas Käsipall24.ee lehele kohtumises seitse väravat visanud praegune Eesti meestekoondise vasakäär Henri Sillaste.
Järgnevas voorus võeti väga tähtis võit Hollandi üle. HC Kehra eelmise aasta treener Kaupo Liiva viskas selles mängus üksteist väravat.
“Oli väga võitluslik mäng. Uskumatu tabamine oli minul. Kõik õnnestus. Meil olid Dener Jaanimaaga mõlemal sünnipäevad suhteliselt lähestikku ja tegime sel puhul head sooritused,” meenutas samal päeval aasta vanemaks saanud Kaupo Liiva.
Kolmandas voorus alistuti napilt Sloveeniale, kui Mait Patraili visatud kolmeteist väravast ei piisanud enamaks kui 29:31 kaotuseks. Neljandal päeval alistati alagrupi autsaider Liibuä ja kindlustati edasipääs järgmisesse ringi.
“Mul on meeles, et võtsime Egiptuse tänavatel mingi toidu ja sain sellest kõhuviiruse, mistõttu mängus Liibüa vastu sai alustada Eesti hetke parim paremäär Jürgen Rooba,” lisas naljaka faktina Kaupo Liiva.
Viimases alagrupi mängus alistuti kindlalt Rootsile.
“Mul on meeles, et sain selles mängus palju aega platsil. Viskasin isegi mõned head väravad, sain oma võimeid võrrelda (Niklas – toim.) Ekbergiga, kes on hetkel selle positsiooni maailma tipp. Aga Rootsi tempoga me võistelda ei suutnud. Nad olid palju tehnilisemad ja kiiremad kui meie,” meenutas alagrupi viimast mängu Eesti koondislane Kaspar Lees
Alagrupi turniir järel juhtis Mait Patrail nii resultatiivsuse kui söötude edetabelit. Visatud väravate arvult oli Eesti seitsmes.
Kohamängud
Teise vahegruppi tulid lisaks meie eelmistele vastastele Rootsile ja Sloveeniale veel Taani, Portugal ja Tšehhi. Esimesel mängude päeval jäädi kindlalt alla hiljem finaalis Saksamaale kaotanud Taanile.
“Taani mängust meenuvad nende väga head väravavahid. Eesotsas Niklas Landiniga oli neid väga raske üle mängida,” kommenteeris Käsipall24.ee lehele Mait Patrail. “Saime korraliku õpetuse, kuidas tipptasemel käsipall käima peaks. Isegi suurelt juhtides, ei võtnud taanlased jalga gaasilt ja kütsid meile korraliku sauna,” lisas Sillaste.
Järgmisena tuli vastu Portugal, kellega peeti küll korralik võitlus, kuid vannuti siiski lõpuks kahe väravaga alla. Vahegrupi viimaseks mänguks oli Eesti jõud selgelt lõppenud ning kaotati Tšehhile 30:38.
Turniiri viimaseks jäänud kohamängus kaotas Eesti Prantsusmaale kolme väravaga ning lõpetas turniiri 24 meeskonna seas 12. positsioonil.
“Prantsusmaaga mängust on meelest, et mängisin ühe tulevase käsipalli superstaari William Accambray vastu,” meenutas Liiva.
Kokkuvõttes sai esmakordselt MM-finaalturniirile jõudnud Eesti Egiptuses üheksast mängust kolm võitu ja kuus kaotust. Kuigi need arvud ei pruugi väga rõõmustavalt tunduda, oli finaalturniirile pääs ja seal veel alagrupist edasi liikumine suur saavutus. Midagi sellist on Eesti käsipalliajaloost tõesti raske leida. Kui vaadata turniiri üldist statistikat, siis lisaks sellele, et meie koondis toetus väga palju Mait Patraili talendile, jäi ka puudu kindlasti väravavahtide panusest. Nende tõrjeprotsendid jäid kolmekümne alla ja sellest käsipallis kahjuk ei piisa.
“Kuigi turniiri lõpu osa enam nii hästi ei läinud, tegime kaheteist hulka pääsemisega oma ära. Miinimumeesmärk sai täidetud,” võttis Henri Sillaste turniiri kokku.
Turniiri võitis Saksamaa, kes alistas finaalis Taani. Pronksimängus oli Sloveenia kindlalt parem Egiptusest.
“Eredad mälestused on poolfinaalist, kus kohtusid koduvõistkond Egiptus ja Taani. Suur saal oli pilgeni rahvast täis ja emotsioon oli vägev,” kommenteeris Sillaste mänguväliseid hetki.
Turniiri resultatiivsemaks mängijaks sai Mait Patrail.
Tuntumatest nimedest hetke maailma käsipallis osalesid:
Patrick Groetzki (Saksa koondise ja Rhein-Neckar Löweni paremäär)
Nikolaj Markussen (Taani koondise ja Bjerringbro-Silkeborgi vasaksisemine)
William Accambray (Prantsusmaa koondis)
Niklas Landin (Taani koondise ja THW Kieli väravavaht)
Niklas Ekberg (Saksamaa koondise ääremängija)
]]>
Eesti meeste rahvuskoondise väravavaht Rasmus Ots vahetas suvel Saksamaal tööandjat. Aasta tagasi Bundesliga tiimi Bergischer HC-ga liitunud, ent peamiselt klubi duubelmeeskonda esindanud Viljandi kasvandik ühineb Altjührdeni SG VTB ridadega.
Vareli-nimelises Loode-Saksamaa väikelinnas tegutsev SG VTB/Altjührden on pikkade traditsioonidega spordiklubi, sest eelkäija Vareler Turnerbund asutati juba 1861. aastal. Käsipallimeeskond veetis ajavahemikus 1981-2011 24 hooaega teises Bundesligas, lõpetades kahel korral kolmandana.
Guten Tag, Rasmus! Oled teist aastat Saksamaal, kuidas keelega lood on?
Guten dag. Aru saan normaalselt. Vastu suhtlemine pole veel nii hea. Vahest ehk isegi oskaks, kuid kindluse mõttes ütlen siiski inglise keeles. Nüüd uues linnas pean rohkem kasutama kohalikku keelt ja loodetavasti läbi selle õpin ka kiiremini.
Lähme ajas natukene tagasi. Käsipallis tuleb pall väravavahi suunas kohati nelja meetri pealt 120 kilomeetrit tunnis . Miks sa sinna minna otsustasid?
Võib öelda, et minu eest tehti see valik ära. Ma alustasin ju väljakult. Siis üks hetk Vasja (Viljandi legendaarne treener Lembit Nelke – toim.) ütles, et ma peaks väravasse minema. Tuli esimest trennist peale suhteliselt hästi välja ja nii sinna jäin. Eks alguses oli natuke ikka hirmu palli ees, kuid nüüdseks on see läinud, liigutused on juba automaatsed. Kui praegu korra vastu vahtimist saan, siis eks hetkeks tõmbab kookonisse, aga olen sellega leppinud ja see läheb kiirelt üle.
Sellega seoses meenub üks lugu legendaarsest juhendajast. Olime vist C-klassi meistrivõistlustel. Paljud olid vigastatud. Mängisin siis väljakul. Turniir läks hästi isegi. Tagasi sõites bussis ütles Lembit: “Ma oleks ju su omal ajal võinud platsile isegi jätta, aga sa olid nii paks, kuhu ma siis su ikka mujale panin, kui väravasse.”
Eelmine aasta liikusid esimest korda karjääris välismaale. Kuidas see pakkumine tuli?
Ühe koondisetsükli järel tekkis huvi end välismaal proovile panna. Hakkasin siis agenti otsima. Saatsin kokku üle 100 e-maili, sealt leidsin umbes viis inimest, kellega olen siiamaani kontaktis. Siis tuli Bergischeri pakkumine. Eks see väiksest Eestist tulles on ikka raske võimalusi leida, aga minul läks õnneks.
Teatavasti oled sa pärit Viljandimaalt Mõisakülast. Kuidas oli esimene aasta minna sellisest väikesest linnast välismaale?
Ei olnud hullu midagi. Selles suhtes oli see linn iseloomult Viljandi laadne. Suhteliselt vaikne maakoht. Seal olid sõbralikud inimesed, kes aitasid paberimajandusega. Korteris, mis mulle hangiti, oli olemas kõik eluks vajalik. Ega liiga palju sellele aega mõelda polnud. Meil oli 8-9 trenni nädalas, alguses ettevalmistavas faasis isegi kohati 12.
Käsipalli poole pealt oli sul kõva pendeldamine Saksamaa meistriliiga võistkonna trennide ja viienda liiga harjutuste vahelt. Kui raske see oli?
See oli nagu öö ja päev. Viienda liiga ehk nii-öelda duubelvõistkonnaga oli tase amatöörlik. Trennis liiga palju rahvast polnud, eriti kui A-klassi poistel oli oma mäng. Bundesliga võistkonnaga harjutades oli aga hoopis teine jutt. Kogu asja ülesehitus oli palju individuaalsem. Neil oli tõeliselt professionaalne väravavahtide juhendaja, kellega mul oli hea klapp. Tunnen, et arenesin seal iga korraga tohutult.
Said ka osaleda Bundesliga mängudel. Räägi, mis tunne valdas sind esimest korda sellel tasemel dressi selga ajades?
Algas kõik sellest, et esindusvõistkonna üks väravavahtidest sai vigastada. Siis öeldi mulle, et saan koosseisu. Võin täitsa ausalt tunnistada, et olin näost täitsa valge kui saali uksest sisse astusin. Meie kolmetuhande kohaline saal oli juba tund enne mängu puupüsti täis. Istusin seal pingil, ootasin hirmu ja ootusärevusega, kas põllule lükatakse. Ei tea siis, kas treener nägi mu kahvatut palet või polnud lihtsalt vajadust, kuid seekord ma võimalust ei saanud. Järgmises kohtumises võõrsil Hannoveri vastu sain juba platsile, närvid olid paremad ja asi läks tagasi oma tavalisse rutiini.
Nüüd oled siirdunud Saksamaal uude klubisse, kas oli ka teisi pakkumisi?
Altjührdeni SG VTB variant tekkis juba maikuus. Mul ei olnud julgust kauem oodata ja võtsin selle vastu. Kui juba nimed olid paberil, tekkis teisi variante ka, aga mis neist enam mõelda. Värskelt sündinud lapse ja perega oli see kõige lihtsam. Mul on ainult aastane leping, eks siis saan edasi vaadata.
Sa oled nüüd uues klubis nädala olnud kohapeal. Millised on esimesed muljed?
Klubi kukkus eelmisel aastal kolmandast liigast neljandasse. Tase on siin kindlasti parem kui Bergischeri duublis. See võistkond tundub stabiilsem ja tugevam. Muidugi Bundesliga klubiga võrrelda ei anna. Pallidega me liiga palju tööd veel teinud ei ole, nii et täpsemat infot on hetkel raske anda.
Millised on võistkonna ja sinu isiklikud eesmärgid selleks aastaks?
Kuna võistkond alles kukkus neljandasse liigasse, siis on loomulikult eesmärk tõusta tagasi kolmandasse. Isiklikus plaanis tahaks teha sammu stabiilsuse suunas. Ehk see eelmise aasta pendeldamine kahe erineva võistkonna vahel tegi seda raskemaks. Nüüd saan ka mentaalselt lihtsamini valmistuda, sest ümberringi on koguaeg samad inimesed. Loodan olla siin põhiväravavaht, aga treenerist olen selgelt aru saanud, et kuigi mind on sellele kohale võetud, ei tähenda see, et ma saan mingit erikohtlemist. Ma pean samapalju tööd tegema kui teised.
Millised on sinu tugevused ja nõrkused väravas?
Ei oskagi niimoodi välja tuua. Ma arvan, et ma pean kõiges juurde panema. See on loomulik, et välismaal arenen igas valdkonnas kiiremini. Jalgade töö, plahvatuslikkus, positsiooni valik – kõik need on asjad, mis sõltuvad teineteisest ja millega pean tööd tegema. Väravavahi kohta olen veel noores eas. Kogemust on kindlasti juurde vaja ja eriti mänge võimalikult kõrgel tasemel.
Millised on sinu tulevikuplaanid?
Sellele on lihtne ja lühike vastus. Ma tahan tulevikus stabiilselt olla algkoosseisus võimalikult kõvas võistkonnas, kes mängib ka eurosarjas.
Räägime natukene koondisest. Kuidas on sinu esmased muljed?
Minu meeleolu on väga positiivne. Imet ei oodanud. Eks tulemused võtavad aega. Oleks päris sinisilmne uskuda, et Eesti materjaliga midagi kiirelt tuleb. See on järjepidev protsess. Meil on siiamaani olnud selline Ameerika mägedel sõitmine. Käime pidevalt üles-alla. Treeneril võtab aega, et oma ideoloogia võistkonnas paika panna. Küsime käsipallipublikult natukene kannatust ja küll need võidud ka tulema hakkavad.
Lisaks peatreenerile on käsipallikoondisel ka uus väravavahtide treener, kuidas sujub sinu koostöö temaga?
Meil sujub omavaheline suhtlus väga hästi. Esimesest trennist peale on olnud hea klapp. Väravavahile on väga tähtis spetsiaalse juhendaja olemasolu. Aga neid on ka erinevaid. Õnneks on koondises selline mees, kellega mu ideoloogia kattub. Enne mängu näiteks teeme videoanalüüsi, mina räägin oma mõtted, tema annab enda arvamuse ja siis leiame kompromissi seal vahepeal.
Järgmised koondise vastased on Luksemburg, Türgi ja Belgia. Millised mõtted sind valdasid, kui loosimise tulemusi nägid?
Selge on see, et meie jaoks lihtsaid kohtumisi pole. Heal päeval võime nende kõigiga mängida. Palju oleneb sellest, kuidas me ette antud plaani realiseerime. Aga Eesti-sugune võistkond loomulikult ärakukkumisi endale lubada ei saa. Peame stabiilselt oma taset tõstma. Austame vastast, aga läheme kõiki võitma.
Lõpetuseks, oled värskelt saanud isaks, kuidas on see su elu mõjutanud?
Esimesed paar kuud olid loomulikult keerulisemad. Aga õnneks on mul kodus esmaklassiline perenaine, kes majandab selle poolega väga hästi. Poiss on hea kontrolli all. Sünnituse päev oli muidugi ekstreemne kogemus. Kell 6 hommikul sündis laps, veetsin öö haiglas, siis põhimõtteliselt ruttasin otse õhtul mängule.
]]>
Isegi üksteist kuud rasket tööd tegev sportlane peab vahepeal aja maha võtma. Nüüd kus uus hooaeg on ukse ees, vaatab käsipall24.ee portaal tagasi, kuidas ala superstaarid meilt ja mujalt oma suvepuhkust veetsid.
Uwe Gensheimer, äsja Prantsusmaalt tagasi oma kodumaale kolinud sakslane, veetis oma puhkuse Korsika randasid nautides.
Dener Jaanimaa käis juba varakult tutvumas oma uue koduklubi riigi kultuuriga.
View this post on Instagram
MIkkel Hansen demonstreerib, et väike vein ei tee ka sportlasele puhkuse ajal midagi hullu.
View this post on Instagram
PSG väravavaht Thierry Omeyer naudib aktiivsemat puhkust ja harrastab ka eestlaste seas järjest populaarsemaks saavat SUP-i ehk aerulauaga sõitmist.
Norra koondise superstaar Nora Mörk veedab aega oma kallima seltsis.
??
Eesti koondise kapten Martin Johansson nautis puhkuse ajal sõprade seltsi.
View this post on Instagram
Palju arvates läbi aegade parimaks näiskäsipalluriks peetav Christina Neagu laadis D-vitamiini enne uue hooaja algust.
Äsja Meistrite liiga võitnud ja Läti koondise ajaloos esimest korda Euroopa meistrivõistlustele vedanud Dainis Kristopans naudib puhkust kodumaal.
Eesti koondise väravas esmaklassilisi sooritusi näidanud Rasmus Ots tundis mõnu vabast ajast Eestimaal pere seltsis.
]]>
Saksamaa käsipallimeistrivõistluste eelviimases voorus alistas Eesti koondise puurivavahi Rasmus Otsa koduklubi Bergischer HC võõrsil TSV GWD Mindeni 35:32 (20:15).
Külalised haarasid mänguohjad 1:2 kaotusseisust, minnes ette 10:6. Poolajavileks viie tabamusega juhtinud Bergischer HC hoidis teisel poolajal turvalist edu ning võttis kolmeväravalise võidu. Ots meeskonna koosseisu ei kuulunud.
Võidukad olid ka mõlemad tiitlipretendedid. SG Flensburg-Handewitt sai omal väljakul 26:18 (14:8) jagu Berliini Füchsest ja THW Kiel oli võõrsil 34:26 (17:11) üle TBV Lemgo Lippest. Tiitlikaitsja Flensburg sõidab viimases voorus külla Bergischer HC-le ning Kiel võõrustab Mait Patraili leivaisa TSV Hannover-Burgdorfi.
Järjekordse elutähtsa võidu noppis viimasel kohal olev Ludwigshafeni Die Eulen, kes alistas vastase väljakul Rhein-Neckar Löweni 29:26 (15:11). Ülejäänud kaks väljakukkumise vastu võitlevat meeskonda pidid aga kaotuse vastu võtma. VfL Gummersbach jäi kodus 22:26 (13:14) alla Göppingeni Frisch Aufile! ja SG BBM Bietigheim tunnistas võõrsil SC Magdeburgi 23:19 (9:13) paremust. Ludwigshafen võtab viimases voorus kodus mõõtu Mindenilt ning Bietigheim võõrustab Gummersbachi. Tulevaks hooajaks langeb aste madalamale kaks viimast meeskonda, keda asendavad esiliiga parimad HBW Balingen-Weilstetten ja HSG Nordhorn-Lingen.
Saksamaa meistrivõistluste otsustav, 34. voor peetakse 9. juunil.
Tabeliseis:
| 1. | Flensburg-Handewitt | 33 | 31 | 0 | 2 | 931:744 | 62 |
| 2. | Kiel | 33 | 30 | 0 | 3 | 988:780 | 60 |
| 3. | SC Magdeburg | 33 | 26 | 0 | 7 | 979:843 | 52 |
| 4. | Rhein-Neckar | 33 | 24 | 2 | 7 | 934:823 | 50 |
| 5. | MT Melsungen | 33 | 20 | 0 | 13 | 891:873 | 40 |
| 6. | Füchse Berlin | 33 | 19 | 0 | 14 | 898:871 | 38 |
| 7. | Bergischer HC | 33 | 18 | 2 | 13 | 867:853 | 38 |
| 8. | Göppingen | 33 | 17 | 2 | 14 | 877:868 | 36 |
| 9. | Erlangen | 33 | 13 | 2 | 18 | 825:855 | 28 |
| 10. | HSG Wetzlar | 33 | 13 | 1 | 19 | 832:858 | 27 |
| 11. | Lemgo | 33 | 11 | 4 | 18 | 834:854 | 26 |
| 12. | Hannover-Burgdorf | 33 | 12 | 2 | 19 | 909:930 | 26 |
| 13. | Leipzig | 33 | 11 | 3 | 19 | 833:845 | 25 |
| 14. | Minden | 33 | 12 | 1 | 20 | 911:945 | 25 |
| 15. | Stuttgart | 33 | 10 | 3 | 20 | 885:970 | 23 |
| 16. | Gummersbach | 33 | 6 | 1 | 26 | 784:938 | 13 |
| 17. | Bietigheim | 33 | 6 | 1 | 26 | 784:958 | 13 |
| 18. | Ludwigshafen | 33 | 4 | 4 | 25 | 771:925 | 12 |
]]>