Märtsis jäid eelmise hooaja käsipalli Balti liiga mängud veerandfinaalfaasis pooleli. Uueks hooajaks kavandas Balti Käsipalli Assotsiatsioon (BKA) muudatused – turniir peetakse esmalt liigaformaadis, millele järgnevad veerandfinaalid ja Final Four ning osalevad ainult Balti riikide klubid. Eestist stardivad Põlva Serviti, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, Viljandi HC ja debütandina SK Tapa.

“Otsuse taustal oli mitu põhjust. Baltikumi meeskondadele muutusid pikad reisid nii ajaliselt kui ka majanduslikult raskeks. Mängukalender pani klubid ebavõrdsesse seisu, sest tuli arvestada Euroopa Meistrite liigas osalenud Riihimäe Cocksi ja väga jäiga koduliiga kalendriga Minski SKA-ga,” kirjeldas Balti liiga tegevjuht Urmo Sitsi Eesti Käsipalliliidu pressiteates.

“Kolme riigi alaliite koondava BKA peamine eesmärk on arendada Balti regiooni käsipalli. Kui sportliku taseme poolest võib paari tugeva klubi väljajäämine olla sammuks tagasi, siis kandepinna ja üldise arengu huvides teeme uue liigaformaadiga kindlasti sammu edasi,” lisas Sitsi.

Septembris algava Balti liiga moodustavad tosin klubi – neli igast riigist. Lisaks mainitud Eesti nelikule mängivad Lätist kaasa Dobele ZRHK Tenax, Riia Celtnieks, Ludza SK Latgols ja HK Ogre ning Leedust osalevad Klaipeda Dragunas, Vilniuse VHC Šviesa, Kaunase Granitas-Karys ja Alytuse Varsa-Stronglasas. Tapaga sarnaselt on Ludza ja Alytuse klubi näol tegu Balti liiga debütandiga.

Kaksteist meeskonda mängivad esmalt kaheringilise põhiturniiri, kusjuures riigisisesed omavahelised mängud lähevad kahte arvestusse – nii Balti liiga kui ka koduse meistriliiga tabelisse. Põhiturniiri kaks paremat saavad otsepääsme finaalnelikusse ning järgmised neli selgitavad ülejäänud kaks poolfinalisti.

“Põnev on uue liigaformaadi juures ka tõsiasi, et kaheksa põhiturniiri paremat kindlustavad koha järgmise hooaja Balti liigas. See tähendab kindlasti kõva võitlust ka tabeli keskel ja tasavägiseid mänge kõigi vastu,” hindas Balti liiga nõuandva kogu liige ja Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting handball.ee lehel.

“Kui eelmiste hooaegade eel võis juba arvata, et võitjaks tuleb Riihimäe Cocks või Minski SKA, siis nüüd pole midagi võimalik ennustada. Selge, et on olemas soosikutering, ent 22-mängulisel põhiturniiril võib kõike juhtuda,” lisas Musting.

“Turniiril osaleb mitmeid debütante ja uute vastastega on alati põnev kohtuda. Väga tore on, et SK Tapa võtab osa, kuna HC Tallinn otsustas mängida Soome liiga põhiturniiril. Usutavasti tõstab uus formaat käsipalli taset kogu Balti regioonis – seda nii mänguliselt kui ka organisatoorselt,” arvas Musting.

Balti liiga 2020/21 hooaeg algab septembri esimesel nädalavahetusel, põhiturniiri viimane ehk 22. voor mängitakse märtsi lõpus. Sellele järgnevad veerandfinaalid, kus põhiturniiri kolmas kohtub kuuendaga ning neljas viiendaga. Hooaeg kulmineerub 10.-11. aprillil 2021 peetava finaalturniiriga nelja parema tiimi osalusel.

Kui spordimeediast on läbi käinud jalgpalliliiga võimalik algamine ning korvpalli sarja võistkondade hetkeseisud, siis otsustas Käsipall24.ee selgitada, millised on meie ala tiimide olukorrad. Täna vestlesime Põlva Serviti tulevikust peatreener Kalmer Mustinguga.

Kui märtsis vestlesime Mustinguga mängude lõppemisest ning välismängijatest, siis täna rääkisime Serviti seisust eriolukorra lõppemise piiril ning tegime kokkuvõtteid möödunud hooajast ja vaatasime ette tulevikku.

“Sellist hooaega on raske kokku võtta. Minu jaoks oli tegemist täiesti uudse olukorraga. Mingeid hinnanguid meie tööle ei saa anda, kui aasta niimoodi pooleli jääb. Nii on ka raske kedagi eraldi välja tuua tiimist. Kõik andsid endast parima, kellelegi mingeid etteheiteid ei ole,” alustas Kalmer Musting eelnenust. “Eks kõrvalt- ja pealtvaatajad saavad paremini hinnata, kuidas meil läks. Ma pean ikka ära mainima, et meie kalender oli väga ebastabiilne, sügisel olime viis nädalat mänguta.”

“Mängijad tegelesid mai kuuni indviduaalkavade järgi ning hetkel meil ühiseid harjutusi ei ole. Meid ootab ees üks eriskummaline aasta. Täpseid plaane meil veel tänaseks paika loksutatud ei ole, kuid tõenäoliselt tuleb sel hooajal hallis natuke varem alustada. Pallurid teevad ju põhimõtteliselt topelt ettevalmistuse ning nii pikka vahet saali trennidega pole kunagi olnud,” rääkis endine koondise peatreener Käsipall24.ee lehele hetkeseisust.

“Loomulikult osaleb Serviti kõikides liigades, kus see võimalik on. Euromänge näeb Põlva publik ka tänavu. Eesti klubidele on kolm kohta ette nähtud ning meie kavatseme ühe neist täita,” ütles Musting tuleviku kohta. “Meil on juba praegu komplekteeritus normaalne. Tõenäoliselt jätkame suhteliselt sama koosseisuga. Vaid Stanislav Holodjuk ei jätka meie võistkonnas. Ehk otsime ka mõnele kohale tugevdust, kuid seda on veel praegu vara öelda.”

Kuna äsja tuli uudis, et Mait Patrail on vabaagent ning mees on Põlvast pärit, kas te talle ka helistasite? “Ikka helistasin, pakkusin talle 2000 eurot, tegin väikse pausi ning ütlesin, et nädalas (naerab – toim.). Selle peale oli mees valmis juba kotte hakkama pakkima. Aga see oli loomulikult meie omavaheline väike nali ning kogu tõsiduse juures võib vast öelda, et Maidul on ikka piisavalt huvilisi, et praegu on tal veel vara kodumaale naasta. Loodame, et tema vanuses suudab ta ikka veel mõne tippklubi eest end tõestada ja eks me siis tulevikus vaatame, mis saab.”

65 tuntud spordiinimest on allkirjastanud pöördumise, milles kutsutakse lapsevanemaid väärtustama oma lapse treenereid kõigile keerulisel koroonaajal. Käsipall24.ee toetab sellist avaldust kahe käega ning avaldab siinkohas selle täies ulatuses. 

Oleme erilises olukorras, mis on uus meie kõigi jaoks. Just nüüd näeme ja tunneme kõige paremini, kes on meile olulised ning keda enda ümber vajame. Mõnes mõttes on see õppetund väärtustest.

Nimelt oleme praegu väga lähedalt seotud oma laste õppimise ja huvitegevusega ning mõistame veelgi enam, kui suurt pühendumist ja aega vajab laste õpetamine ja treenimine. Kas sa kujutaksid ette oma lapsega eriolukorras õppimist ja treenimist aastaringselt? Kindlasti oled soovinud, et asjad võiksid olla nagu enne – viid lapse kooli, võtad ta õhtul trennist ning pere saab õnnelikult kodus kokku. Loodan, et praegune olukord näitab selgelt õpetajate ja treenerite panust meie (laste) eludesse ning õpetab meid seda veelgi enam väärtustama.

Riik garanteerib lastele tasuta hariduse ja õpetajale palga, aga kes mõtleb lapse treeneri peale? Eelkõige teeb seda spordiklubi, mille panusest suure osa tagad just Sina, lapsevanem. Spordiklubide – ja koolide võimekus langeb lähiajal kindlasti, sest kulud ei vähene nii palju kui tulud.

Siinkohal teeme üleskutse – väärtusta oma lapse treenerit ka raskel ajal, jätkates õppemaksu tasumist! Hinda treeneri rolli lapse igapäevases arengus. Suhtle oma klubiga, kui on vaja jõuda teistest erineva kokkuleppeni. Viimane, mida klubid praegu vajavad, on lapse huvitegevusest loobumine. Leiame üheskoos lahendused, et taas kokku saades oleksid olemas treener ja klubi, kuhu oma lapsed saaks viia, ning kust tulles pere õhtul kodus jälle õnnelikult kokku saaks. Vaid nii saame olla kindlad, et pärast eriolukorra lõppemist on meie lastel endiselt olemas pühendunud treenerid.

Püsime terved ja hoiame oma lapsi ja treenereid!

Gert Kullamäe – 2 lapse isa / treener / spordihing
Kristjan Kangur – Lapsevanem
Gerd Kanter – EOK Sportlaskomisjoni esimees
Mart Poom – FC Nõmme United / Mart Poomi Jalgpallikool
Anna Levandi – Rocca al Mare Uisukool
Allar Levandi – inimene
Martin Müürsepp
Tiit Sokk – SK Nord
Martin Reim – Viimsi JK / Viimsi MRJK / FCI Levadia
Nikolai Novosjolov
Gert Prants – Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
Tanel Tein – Rock Korvpalliklubi juhatuse liige
Rait Käbin – MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubi juhatuse liige
Joosep Toome – Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi / Korvpallikool
Tarmo Kikerpill
Meelis Pastak – Rock Korvpalliklubi
Kristiina Noor – Võimlemisklubi Janika
Aivar Kuusmaa
Ivo Lehtmets – Viimsi JK
Andres Olvik – Spordiklubi Nord
Heiki Sorge – Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
Alar Varrak – SK Nord
Jaak Karp – Rapla Korvpallikool
Rando Ringmets – MTÜ Tallinna Võrkpalliklubi
Indrek Sei – Keila Swimclub/Indrek Sei Ujumiskool
Riho – Bruno Bramanis
Peeter Tishler – Audentese Spordiklubi
Toomas Kandimaa – korvpallitreener
Katrin Kruuse – MTÜ Crause Tantsukool
Catrin Ott – MTÜ Võimlemisklubi Piruett
Johan Kärp – MTÜ Pärnu Spordikool/KK Paulus
Kuno Tehva – MTÜ Nõmme Kalju FC
Aavo Põhjala – Eesti Judoliidu president / Audentese SG
Kalmer Musting – Põlva Serviti
Risto Lepp – Käsipalliklubi HC Tallinn
Henri Ausmaa – Korvpalliklubi Rae Koss
Oliver Läll – MTÜ Tallinna Spordiselts KALEV
Robert Rooba
Joel Lindpere – Jalgpalliklubi Tallinna Kalev
Indrek Visnapuu – SK Nord
Kaupo Kaljuste – Jäähokiklubi HC Panter
Ago Markvardt – Eesti Suusaliit
Martti Raju – Eesti Olümpiakomitee
Rene Kaalo – HC Kehra
Pelle Pohlak – FC Flora
Kalmar Liiv- Harju JK
Sergei Hohlov-Simson – FC Levadia Jalgpallikool / FCI Levadia
Sergei Pareiko – FCI Levadia
Jaanus Nõmmsalu
Ivo Pukk – Viimsi Tigers Gym
Jaanus Kriisk – EOK tippspordi nõukogu/ TÜ Akadeemiline SK
Ants Kiisa – Audentese SK
Taavi Tüvist – Raplamaa Jalgpallikool
Peep Pahv – Keila Korvpallikool
Erich Teigamägi – Eesti Kergejõustikuliit
Ramon Kaju
Matti Killing – Pärnu Sõudekeskus Kalev
Mart Kajari- Sparta Spordiklubi
Margus Kastein – lapsevanem
Andrei Nazarov- treener
Ksenija Balta- sportlane
Aigar Tõnus- sulgpallitreener
Jaak Salumets – Eesti Korvpalliliit
Tanel Einaste – Korvpalliklubi Viimsi / KK Viimsi / Kesklinna KK /GAG Korvpalliklubi

Ajal, kui kogu maailma sporditegevus on koroonaviiruse tõttu seiskunud ning Eesti käsipallihooaeg on peatunud, on sobiv teha tagasivaade eelnenule. Käsipall24.ee valib rahva ja ekspertide abiga möödunud aasta meistriliiga parimaid.

Täna sattusid luubi alla meistriliiga võistkondade treenerid. Meie valikute kriteeriumiks oli põhiliselt võistkondade statistika. Meistriliigas peeti tänavu 16 matši ning meie valime parimaid juhendajaid loomulikult nende tulemuste põhjal.

SK Tapa ning Viljandi HC alustasid küll hooaega suurte ambitsioonidega ning mõne võimsa võiduga, kuid aasta edenedes nende tempo siiski vähenes. Kuigi põhjuseid võiks pigem otsida vigastustest ja koosseisu kohale saamisest, siis nende tiimide treenereid meie oma valikusse ei võtnud.

Kalmer Musting

Eestis juba legendi staatusesse tõusnud juhendaja tüüris Serviti tänavu 16st mängust 13 võiduni. Kuigi Käsipall24.ee ennustas enne hooaja algust, et Põlva ei kaota sel hooajal ühtegi mängu, siis sellist ideaalset seeriat siiski ei näidatud. Mustingul oli kasutada pikk pink ning endale omaselt juhtis mees kõva käega tiimi meistriliiga tippu.

Risto Lepp

Selle hooaja alguses isalt pealinna võistkonna juhtimise üle võtnud Risto Lepp saavutas debüüthooajal 12 võitu ning mängude lõppedes paiknes HC Tallinn teisel kohal. Kahjuks ei olnud meil võimalust näha, kuidas oleks mees hakkama saanud uute täiendustega play-off atmosfääris.

Mart Raudsepp

Vaatamata detsembris esinenud mitmetele vigastusel suutis Raudsepp siiski Kehra tüürida 11 võiduni ning aasta alguses oli võistkonnal võimas kodumängude seeria. Kuigi hooaja algus möödus noorel treeneril raskelt, siis aasta edenedes suutis alles 26-aastane kehrakas tiimi uued täiendused siiski ühte hingama panna ning play-offides oleks olnud tõeliselt põnev noore mehe tüürimist näha.

Meie valik: Kalmer Musting

Vaatamata kahele võõral väljakul saadud kaotusele HC Tallinnalt tuleb meil sel aastal lihtsalt valida parimaks treeneriks parima võistkonna juhendaja.

Hea lugeja, mine Faecbook-i Käsipalligruppi ja avalda oma arvamus!

Käsipall24.ee märtsikuu loetuimad artikleid iseloomustas loomulikult koroonaviirusest tekitatud olukord. Kuid õnneks leiab meie tabelist ka positiivsemaid uudiseid ning lugusid, mis pandeemiaga seotud ei ole.

Tahaksime siinkohal tänada kõiki meie lugejaid, kuulajaid ning igaühte, kes meie artiklitele väikse pöidlakese jätta viitsib. Teie abiga oli märtsikuu meile väga edukas ning olime väga lähedal oma parematele kuudele. Vaata allpool olevast tabelist üle, kas sul on mõni meie loetumatest lugudest vahele jäänud.

1. Naistepäeval oma ala tippnaistega spordist: meil tuleb end kordades rohkem tõestada
2. Musting klubi hetkeseisust: välismaalased on koju saadetud ja tavalise plaani järgi enam elada ei saa
3. Sillaste “Unelmate meeskond” | Hakklihamasin, noor dirigent ja liiga vara lõppenud karjäär
4. “Kahekordne” | Mängisime Kaupo Liivaga läbi meistriliiga lõpu, koostasime mehe All-Stari ja “Unelmate koosseisu”
5. Isaks saav Mait Patrail Saksamaalt: välismaalasi koju ei lubata
6. Valime Eesti meistriliga All-Star tiimi! Kes oli möödunud hooaja parim vasakäär?
7. Eesti koondise joonemängija peab uut klubi otsima hakkama
8. VIDEO | Vaata, kui kõvasti viskab käsipalli “Troonide mängust” tuntud maailma tugevaim mees
9. ARVAMUS | Käsipalli Eesti-Soome ühisliiga loomise plussidest ja miinustest
10. Medalid, kohamängud või lõpetame hooaja ehk erinevad variandid, kuidas Eesti meistriliiga lõpule viia

Käsipall24.ee pani täna Facebook-i käsipalligruppi küsitluse, millest inimesed hetkel lugeda tahaks ning käesoleva artikliga hakkame lugejate soove täitma. Esimesena vestlesime Põlva Serviti juhendaja Kalmer Mustinguga võistkonna tegemistest keerulisel ajal.

Kui Eesti Käsipalliliit otsustas eelmisel nädalal kogu võistlustegevuse peatada asetses Serviti Eesti meistriliiga tipus ning oli just plaanimas sõitu Balti liiga veerandfinaali korduskohtumisele Leetu. Siis aga muutus kõik kiiresti.

“Minu jaoks oli tegemist täiesti uudse olukorraga. Korraga peatus nii pikalt veerenud ratas järsult märtsi kuus. Esimesed päevad trummeldas peas tohutult mõtteid – mis nüüd saab, kuidas on see võimalik, et ühiseid trenne teha ei saa,” rääkis palju näinud juhendaja Käsipall24.ee lehele. “Nüüdseks on kõik välismaalased koju saadetud, mis nad siin korteris ikka üksi istuvad. Kõik spordisaalid on ju kinni ning me ei näinud mõtet neid siin kinni hoida.”

“Need otsused ei sündinud ainult finantsilistel põhjustel. Kuidas mängijate tasustamisega edasi minna, seda otsustame hiljem. Märtsi kuu eest oleme lubanud kõigile palgad maksta,” kommenteeris Musting olukorda. “Õnneks saime välismängijad lihtsalt koju, kuna nad elavad siin põhimõtteliselt naaberlinnades ning vähemalt koju minekuks olid piirid neile lahti.”

“Ehk tuli hooaja ametliku lõpetamise teade ka liiga vara. Loomulikult oli paus õige mõte, kuid oleks võinud ju tasa ja targu elada ning vaadata mis tulevik toob. Alati on ju võimalus, et viiruse levik oleks paari nädala pärast vaibunud ning me oleks saanud mõelda, kuidas meistriliigaga edasi minna,” arvas endine koondise juhendaja hooaja varajase lõpetamise kohta. “Loomulikult peame ka meie nüüd distsipliinist kinni, harjutusi ei toimu ning meestele koostame indviduaalset treeningplaanid.”

Kui näiteks BC Kalev/Cramos avastati neljapäeval üks nakatanud meeskonnaliige, siis Servitis Mustingu info kohaselt viirusekandjaid pole. “Meil olid paar mängijat eelmisel nädalal gripitunnustega, kuid neile tehtud testid tulid õnneks negatiivsena tagasi.”

Järgmise hooaja kohta on veel tõenäoliselt vara küsimusi esitada? “Hetkel ei mõtle me veel sellele. Iga asi vajab aega ning seedimist. Selge on see, et komplekteerimine algab suurematest ja rikkamatest klubidest, millal järjekord meieni jõuab, seda näitab tulevik. Tavalise plaani järgi enam elada ei saa, plaane tuleb teha lühemate ajajuppide kaupa.”

Traditsiooniliselt selgusid Põlvamaa aasta parimad sportlased läbi Põlva Maakonna Spordiliidu korraldatud valimiste, mis juba neljandat korda koosnesid kahest erinevast hääletusvoorust. 

Oma panuse edukamate selgitamiseks andsid rahva e-hääletusel osalenud 319 inimest ja spordiliidu 9-liikmeline juhatus, kirjutab Põlvamaa veebileht.

Rahvahääletus ja lõplik tulemus ühtisid enamuses kategoorias, va noore neiu osas. Maksimaalseks punktisummaks, mida igas kategoorias oli võimalus koguda, oli 30. Maksimaalset punktisummat ei kogunud ükski kandidaat, suurim punktisumma, mis koguti, oli 28. Kõige tihedam konkurents oli meeste ja neidude kategooriates, kus paremust jäi lahutama 1 punkt.

Maakonna aasta parima meessportlase tiitli kuue kandidaadi hulgast pälvis tänavu Eesti käsipalli meistri-  ja karikavõistlustel Põlva Serviti meeskonna koosseisus esikoha saavutanud  Henri Sillaste.  Teisele kohale hääletati Raido Mitt (OK Põlva Kobras ), kes võrdväärselt hästi jookseb nii kaartiga kui kaartita ja kolmandale krossisõitja Andero Lusbo (Kogu Motoklubi).

Noormeestest tunnistati parimaks käsipallur Alfred Timmo. Esikolmikusse jõudsid veel maadleja Hanno Käärik (Põlva Maadlusklubi Lapiti) ning laskur Kristjan Koosapoeg (Põlva Laskespordiklubi).

Aasta võistkond on Põlva Serviti käsipallimeeskond, kes saavutas tänavu esimese koha nii Eesti meistri- kui karikavõistlustel. Mainiks taas fakti, et aasta võistkond on Serviti käsipallimeeskond olnud aastast 1997, seega juba 23 aastat järjest. Hääletusel pakkus käsipalluritele konkurentsi Põlva Jalgpalliklubi Lootos naiskond.

Aasta treener on Kalmer Musting, kellel ette näidata oma hoolealuste erinevate vanuseklasside Eesti meistritiitlid. Talle järgnesid jalgpallitreener Kaido-Meinhard Kukli ning orienteerumistreener Nikolai Järveoja.

Põlvamaa 2019.spordiaasta iga  kategooria  parimat autasustatakse Põlvamaa kultuuri- ja spordirahva ühisel tunnustamisüritusel, mis toimub 10.jaanuaril 2020.a. Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

Esmakordselt valiti ja tunnustati aasta parimat spordis 1964.aastal, mil osutus parimaks motosportlane Henn Aripmann. Parimat nais- ja meessportlast eraldi arvestuses hakati tunnustama aastal 1971.

Kõik võitjad on nähtaval SIIN

Käsipall24.ee leht vestles värske karikavõitja ja Eesti aasta 2019 parimaks treeneriks valitud Põlva Serviti juhendaja Kalmer Mustinguga.

Rääkisime Mustinguga esimestest emotsioonidest pärast karikavõitu, mida tähendab mehe jaoks aasta treeneri tiitel ning mida arvata Eesti koondise ja käsipalli seisust üldiselt.

Millised on esimesed muljed pärast värsket karikavõitu?

Üldine mulje on rahulik. Juba tulevad uued asjad peale. Terve see nädal on meil väga töine tegemine. Täna on küll puhkepäev, kuid homsest alustame taas treenimist. Meid ootab ju see nädal ees Eesti meistriliiga kohtumine ja siis nädalavahetusel Balti liiga Leedu ja Läti meistritega. Kindlasti tulevad neist põnevad matšid, mis on kirge täis ja loodame, et suudame võõrsil nendega algusest peale hästi mängida.

Erinevaid karikaid ja tiitleid on sinu auhinnakapis väga palju, kas emotsioon võitmisest on ikka sama?

Ma ei saa siinkohal kindlasti vaadata seda ainult isiklikust vaatepunktist. Loomulikult on mul hea meel, kuigi ma ehk kohati seda enam niipalju välja ei näita kui minevikus. Meil on noor grupp, kahe hooaja vahel toimus verevahetus. Minu positiivne emotsioon tulebki pigem sellest, kui ma vaatan, kuidas nemad reageerivad ja kui emotsionaalsed nemad on iga värava ja võidu üle. See näitab, et me liigume õiges suunas. Mulle endale pakubki rohkem praeguses faasis huvi see, kuidas me suudame nendest noortest mängumehed teha. Kõik võivad öelda, et pidevalt areneme ja teeme tööd noortega, aga kas me ka reaalsuses sellega hakkama saame. Ära ei saa ka unustada meie veteranmängijaid, kelle panus pole olnud väiksem, et meie keemia ja koostöö tiimi sees hetkel väga hästi toimib. Siit on hea edasi minna.

Kas tähistamiseks ka aega oli?

Meil oli tagasihoidlik õhtusöök. Suuremat tähistamist hetkel ei olnud. Pidime juba mõtlema järgmisele päevale ja eesootavale raskele nädalale. Meil on siin Põlvas väljakujunenud selline jõulutraditsioon, sel aastal plaanime teha sportlikuma pühade eelse ürituse. Suurema tähistamise lükkame siis tõenäoliselt sinna.

Kõik, kes teavad käsipalli, teavad kui tähtis on Anatoli Chezlovi roll Servitis, kuidas oled aga rahul teie teiste välismängijate panusega?

Chezlov on loomulikult Põlvas juba nagu oma mees. Suurepäraste isikuomadustega ja võitlejahingega on mehe panus olnud väga suur selles, et meie sisekliima on sel hooajal hea olnud. Arturš Meikšans on veel noor ning meil on pikem koostöö ees ja tema tegevusega olen suures pildis rahul. Stanislav Kholodiukiga on aga seis selline, et tema on üks vähestest mängijatest, kellega ei saa rahul olla. Meil on siin suur mõttekoht, kas ja kuidas koostöö temaga edasi läheb.

Võitsid ka eile aasta treeneri tiitli, mida see sinu jaoks tähendab?

Loomulikult oli see võit väga meeldiv. See on tunnustus tehtud töö eest, aga ega ma ei oleks solvunud, kui see oleks kellelegi teisele antud.

Aasta lõpp on ikka kokkuvõtete tegemise aeg. Kuidas võtaksid Põlva selle kalendriaasta kokku?

Meeste seas on meil olnud edukas aasta. Kevadel võidetud Eesti meistritiitlile lisasime nüüd karikavõidu. Ehk väikse negatiivse punktina peab välja tooma Balti liiga finaalturniirilt välja jäämise, kuid seal sattusime lihtsalt kehvasse seisu, kui veerandfinaalis jäima kõva võitluse järel alla hilisemale võitjale Riihimäe Cocksile.

Noorte koha pealt ei saa aga mainimata jätta muret tektitavat asjaolu, et poiste seas ei ole sport ja käsipall enam lihtsalt prioriteedid. Järjest rohkem kostub arvamust, et laps käib küll trennis aga sportlaseks olemine ei ole enam eesmärk. Eks meie ühiskond ja riigijuhid on selleks palju teinud, et sporti ja kehalist kasvatust sellisesse positsiooni seada. Aga meil on siin Põlvas kolm treenerit, lisaks minule Rein Suvi ja Henri Sillaste, kes siis peavad lastele seda usku ja kiindumust sisestama.

Räägime natuke Eesti koondisest ka. Paljude arvates oli koondise viimane edukas tsükkel sinu juhtimisel. Miks sinu arvates ei ole Eesti koondis enam sel tasemel esinenud?

Ma võin üldiselt seda teemat loomulikult kommenteerida. Alustaksin sellest, et mina end kellestki kõrgemale ei sea, kuningana end ei tunne, olen tavaline treener ja see on minu arvamus. See jada, kuhu me oleme jõudnud ei ole juhuslik. Käsipall24 kirjutas ka hiljuti siin 10 aastat tagasi maailmas 12 hulka jõudnud juunioride koondisest. Me olime siis nende noortega mitte Euroopas, vaid maailmas sel  kohal. Aga kus me siis täna oleme? Me oleme selle seisu maha mänginud.

Ega siin ühest lahendust ei ole. Vigu on tehtud palju. Eelkõige see, mis pärast seda saavutust tehtud on. See on juhtimise ja kõige muu kooslus. Lumepall läks veerema valele poole ja seda peatada on raske. Olukord on kehva ja suurt optimismi omale lubada ei saa. Olen ka ise meie praeguste noortekoondiste tegemise juures ja tänane seis ei ole kindlasti nii hea, kui see oli siis.

Üks suur põhjus on selles, et meie seast on lahkunud mitmed Eesti käsipalli korüfeed, kes valmistasid meie noortekoondistele mängijaid. Enam neid inimesi ei ole. Käsipalli inimene neid nimesid kindlasti teab. Nende õpilasi enam peale ei tule. Viimased õpilased veavad veel meestekoondist, kuid ka nemad on juba 30 ringis. Põhjuseid leiab ja mitte vähe, siinkohal ei ole mõtet rohkem peensustesse minna.

Kui nüüd lõpetame natukene positiivsema noodi peal, Janar Mägi ütles viimases intervjuus, et ei jõua jõulupuhkust ära oodata. Kas treeneril on ka see võimalus, et jõulude ajal saab natuke rahulikumalt võtta?

Jah, kindlasti. Me oleme aastaid teinud nii, et mehed saaksid jõulud ja aastavahetuse oma peredega veeta. Ei ole vaja tõmmelda käsipalliga. Treener saab ka rahulikult olla, kõik lihtsalt omal ajal. Kui on tööaeg, siis on töö. Kui on puhkus, siis on puhkus. Me teame kõik, kui vajalik on puhkus sportlasele.

Pühapäevase Eesti karikafinaali raames kuulutati välja 2019. aasta parimad erinevates kategooriates. Aasta parima käsipalluri tiitli võitsid meestest Dener Jaanimaa ja naistest Alina Molkova, noortest pärjati parimateks David Mamporia ja Polina Gorbatsjova.

Eesti Käsipalliliit (EKL) võtab parimate nomineerimisel ja valimistel arvesse kõigi arvamust. Lõplik tulemus selgub avalike ehk fännide häälte, käsipalliklubide seisukohtade ning EKL-i juhatuse poolse hinnangu tulemusena.

Dener Jaanimaa valiti Eesti parimaks meeskäsipalluriks neljandat korda, varem sai ta sama tunnustuse osaliseks aastatel 2013, 2016 ja 2017. Suvel 30-aastaseks saanud Eesti koondise paremsisemine tegi käesoleva kalendriaasta jooksul kaasa neljas rahvusmeeskonna mängus, visates 15 väravat.

Klubitasandil lõpetas Jaanimaa kevadel kaheksa-aastase Saksamaa-perioodi, kui viskas 2. Bundesligas hooajal 2018/19 TuS N-Lübbecke eest mängides 132 väravat ja andis 76 resultatiivset söötu. Alanud hooajaks siirdus ta Ukraina meistri Zaporožje HC Motori ridadesse, kus lööb kaasa nii Euroopa Meistrite liigas kui tugevas SEHA-liigas.

Alina Molkova lisas mullu ja aastal 2016 võidetud tiitlile kolmanda “aasta mängija” trofee. Nagu Jaanimaagi, vahetas suvel 22. sünnipäeva tähistanud SK Reval-Spordi kasvandik sel aastal klubi. Kolmele edukale aastale Islandil pani Molkova kauni punkti, tehes Reykjaviki Valuriga kuldse duubli ja võites nii meistritiitli kui karika.

Kahel varasemal hooajal oli Molkova teise pealinna klubi Vikinguri ridades kroonitud Islandi esiliiga parimaks snaipriks. Samal kursil jätkab ta uues naiskonnas Luksemburgis, kus on CHEV Diekirchi kasuks sel hooajal vaid kaheksa liiga- ja karikamänguga visanud juba 98 väravat.

Kuni 18-aastaste noormeeste seas valiti tihedas konkurentsis parimaks David Mamporia. HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vasaksisemine võitis pronksmedali nii meeste meistriliigas, karikasarjas kui noorte A-klassis, viimati mainitud turniiril oli ta 89 väravaga parim snaiper. Jaanuaris sai Mamporia kutse Eesti rahvuskoondisse ning tegi kaasa sõprusmängus Poola B-koondise vastu.

Sama vanade neidude seas osutus valituks Polina Gorbatsjova. Septembris 17-aastaseks saanud pommitaja võitis Reval-Sport/Padise naiskonnas Eesti meistrikulla ja on noorte sarjades viimastel aastatel võitnud pea kõik parima väravaküti tiitlid. Alanud hooajal aitas ta 62 väravaga Reval-Sport/Kopli neidude A-klassi karikavõitjaks ning on naiste karikavõistlustelgi finaalide eel parim snaiper 48 tabamusega.

Ülejäänud kategooriate parimad 2019. aastal:

Aasta käsipallitreener: Kalmer Musting

Aasta käsipallikohtunikud: Alvar Tint ja Marion Kull

Aasta käsipalliklubi: Tallinna SK Reval-Sport

Aasta käsipalliüritus (Eestis): Alatskivi rannakäsipalli etapp (korraldaja SK Juku)

Aasta käsipalliüritus (rahvusvaheline): Tallinn Handball Cup noortele (korraldaja HC Tallas)

LOE LISAKS:

Käsipall24.ee valikud 2019. aasta parimate valimisel