fbpx
Close

ARVAMUS | Käsipalli Eesti-Soome ühisliiga loomise plussidest ja miinustest

Avatar
-HC Tallinn ja Kehra plaanivad ühineda Soome liigaga | Foto: Scanpix/Siim Semiskar/Alari Jüriöö

Eelmisel nädalal teatas Risto Lepp ametlikus pressiteates, et HC Tallinn on huvitatud Soome meistriliigaga ühinemisest. Samal kohtumisel käis ka teise Eesti meistriliiga võistkonna, HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi esindaja. Kuigi sellest plaanist on pealinna klubi treener rääkinud ka varasemalt, sai idee nüüd ametliku vormi, kui Eesti klubide esindajad kohtusid põhjanaabrite võistkondade ning liiduga. Soome Käsipalliliit väljastas ka pressiteate, kus väljendati huvi ideega edasi minemise kohta.

Käsipall24.ee üritab nüüd välja tuua idee positiivseid ja negatiivseid külgi. Iga uus mõte tekitab diskussiooni ning selline suur muudatus toob kindlasti endaga kaasa palju tagajärgi. Mis saab Eesti meistriliigast, kas Soome klubid toovad rahva saali ja paljud meie mängijad võivad põhjanaabrite sarja siirduda? Alahinnata ei saa ka selle käigu võimalikke kasutegureid. Mängijad saavad rahvusvahelist kogemust, publik saab näha värskeid nägusid ja ühisliiga võib saada sponsoritele atraktiivseks, kui seda õigesti müüa.

Pluss: Rahvusvahelised mängud/paremal tasemel kohtumised

Hetkel on Eesti meistriliigas kuus võistkonda, kes tunnevad üksteist läbi ja lõhki. Kohalikus sarjas on ju omavahel juba aastaid võitlusi peetud ning Soome klubidega mängimine oleks kindlasti kui sõõm värsket õhku. Kuivõrd saab põhjanaabritega kohtumisi pidada rahvusvaheliseks kogemuseks on kindlasti vaieldav, kuid selge on see, et nende liiga on hetkel ühtlasem ja tasemelt kõvem kui meie sari.

Heaks näiteks selle kohapealt on see, et näiteks Meistrite liigas pallinud Riihimäe Cocks ei ole oma kodumaal tänavu olnud nii ülivõimas, kui ehk eelmistel hooaegadel. Helsingi Dicken ja Karjaa BK-46 on “kukkedelt” tänavu juba punkte näpistanud. Neile järgnev viie võistkonnaline punt on samuti tasemelt võrdne ning vaevalt Eesti tiimide vastu häbisse jääks.

Miinus: Suurenevad kulud ja võistkondade tihedam graafik

Soome liigas osalemine toob endaga kaasa teatud kulud, mille katteks tuleb kuskilt raha leida ja me kõik teame, et see puu otsa ei kasva. Lisaks ilmselgetele transpordiga seotud tasudele peab arvestama ka mängijate suurenevate palkadega, sest vaevalt leiab liiga palju käsipallureid, kes oleks nõus hetkel makstava palga eest veel rohkem tööd tegema.

Eesti võistkondade mängijate arv peaks ka sel juhul märgatavalt kasvama, sest mitmes liigas osalemine nõuaks suuremat pallurite hulka. Kehra oli juba praeguse koormuse juures detsembrikuus raskustes piisavas koguses meeste leidmisega.

Põhjanaabrite sarjas osalemine lisaks sportlastele ja treeneritele vähemalt kaheksa kinnist nädalavahetust, kus omavahelisi mänge peetakse. Hetkel on veel ebaselge, kas Eesti klubide jaoks lisanduks Soome liiga juba olemasolevatele kohtumistele või suudetakse jõuda kokkuleppele alaliitudega ning selle arvelt väheneks koormus näiteks kohalikus meistrisarjas või Balti liigas. Kust seda finantsi leida võiks, seda üritame analüüsida järgmises punktis.

Pluss: Kas atraktiivsemad Soome meistriliiga tiimid toovad rahva saali ja sponsorid taha?

Eesti meistriliigas on mängijate liikumine harva nähtav vaatepilt ning publik on pidanud harjuma pidevalt samade nägude vaatamisega. HC Tallinna lootus võiks olla, et Soome klubide siia toomine pakub ka publikule uue sõõmu värsket energiat, mis rohkem fänne tribüünidele tooma peaks. Õige promotööga on end lihtsam müüa ka sponsoritele, kellele põhjanaabrite turule pääsemine võib pakkuda lisaväljundi.

-HC Tallinn – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper | Foto: Siim Semiskar

Miinus: Ülejäänud Eesti võistkonnad ja kohalik meistriliiga

Loomulikult tekiks küsimus, mis saab Eesti meistriliigast. Kas kohalikud klubid plaanivad mängida korraga kodumaa sarjas, soomlastega ühisliigas ja veel Balti liigas? Kui need kaks võistkonda võtta ära kohalikust konkurentsist, siis jääb siinne supp väga lahjaks. Kas sellel juhul tekiks mingisugune hübriid praeguse kõrgema sarja ja esiliiga vahel? Räägitud on ka võimalusest liituda Läti liigaga. Need on ehk need küsimused, mis praeguses seisus õhku peavad jääma, kuna tulevik selle kohapealt on veel ebaselge.

Pluss: Koostöö võimalused tulevikuks

Hetkel on eestlastel ja soomlastel plaanis üheaastane koostöö, mis päädib ainult põhjanaabrite põhiturniiril osalemisega. Kuid kas see võiks olla esimene samm Eesti-Soome ühisliiga loomise poole? Kohalik meistrisari mingit sorti muutust vajab ning selline ettevõtmine kindlasti loob diskussiooni selle kohta, kuidas edasi liikuma peaks.

Miinus/pluss?: Eesti mängijate siirdumine Soome liigasse

Aastaid tagasi oli Soome liigas mängivate eestlaste arv palju suurem kui see on hetkel. Käesoleval hooajal mängib põhjanaabrite sarjas vaid kolm Eesti käsipallurit, kuid kui meie kohalikud pallurid üle lahe kohale viia, siis kasvab arvatavasti ka soomlaste huvi nende teenete vastu. Finantsiliselt on meie klubidel raske võidelda Soome omadega ning Eesti sportlaste üle ostmine võib olla üks mure, millega tiimid arvestama peavad.

Teisalt võib see käik muuta Eesti klubid ahvatlemaks finantsiliselt veel raskemas seisus olevatele idanaabritele, kelle jaoks võiksid meie võistkonnad saada hüppelauaks Soome liigasse siirdumiseks.

LISAKÜSIMÄRK – Põlva roll kogu selles saagas?

Aastaid Eesti käsipalli valitsenud Serviti on selle idee juures üks mitmest küsimärgist. Mis saab Põlva võistkonnast, kui teised tugevamad meie riigi võistkonnad ei osale Soome sarja tõttu näiteks kodumaa meistrivõistluste põhiturniiril. Kas Kalmer Mustingu juhitud tiim rahuldub tõesti ainult mõne tugeva mänguga eestlastega ja Balti liigas osalemisega või on neil teised plaanid?

Kokkuvõttes võib öelda, et loomulikult on lihtne igat uut ideed kritiseerida, kuid selge on see, et sellisel kujul, nagu Eesti meistriliiga praegusel hetkel eksisteerib, seda jätkata ei saa. Kuue võistkonnaga omavahel mängides meie riigi käsipall jätkusuutlik ei ole. Mingeid muudatusi vaja on, kas see on siis võrkpalli eeskujul Eesti-Läti-Leedu ühisliiga, Eesti-Soome sari või mingi muu hübriid, see jääb tuleviku otsustada. Kuid HC Tallinna selline liigutus paneb vähemalt käsipalli juhtivad inimesed teatud otsuste ette ja tekib diskussioon, kuidas edasi minna?

 

scroll to top