fbpx
Close

Naistepäeval oma ala tippnaistega spordist: meil tuleb end kordades rohkem tõestada

Avatar
-Annika Köster, Maarja Põldver ja Julija Mõnnakmäe | Foto: Siim Semiskar/Eesti Käsipalliliit/Gertrud Alatare

Käsipall24.ee lehekülg vestles tänase naistepäeva puhul oma ala tipptegijatega spordist. Meie küsimustele vastasid aasta parimaks naiskorvpalluriks valitud Annika Köster, Eesti meister käsipallis Maarja Põldver ning võrkpalli rahvuskoondise sidemängijana naiskonna Euroopa meistrivõistlustele tüürinud Julija Mõnnakmäe.

Tallinna Ülikooli ridades palliv Annika Köster kogus Eesti-Läti-Leedu ühisliigas 28 kohtumisega keskmiselt kaksikduubli 15,9 punkti ja 10,7 lauapalli ning jagas lisaks veel ka 3,4 resultatiivset söötu. 26-aastase sportlase valiti Balti sarjas detsembrikuu kõige väärtuslikumaks mängijaks ning ta esindab ka Eesti koondist.

Eesti võrkpalli rahvusnaiskonna kapten Julija Mõnnakmäe liitus kolm nädalat tagasi Prantsusmaa kõrgliigaklubiga Pariisi Saint-Cloud. Detsembris TalTech/Tradehouse’iga Eesti karika võitnud pärnakas toodi Pariisi, et aidata naiskonnal koht kõrgliigas säilitada.

Naiste käsipali meistriliiga eelmise hooaja resultatiivseim mängija Maarja Põldver mängis aastatel 2011/12 ja 2014/15 Soomes ning on sellele eelnenud ja järgnenud ajal võitnud mitmeid Eesti meistritiitleid ning korduvalt valitud ka riigi parimaks naismängijaks. 2019. aastal tüüris sportlane Reval-Sport/Padise kullale.

Millised on põhilised raskused naisterahvana spordis?

J.M: Konkreetseid raskusi ei oskagi välja tuua. Konkurents on nii meeste kui naiste seas väga suur. Läbilöömiseks peab kõvasti vaeva nägema.

A.K: Esimesena tuleb mõttesse see, et naiste kohta möeldakse, et korvpall poleks nagu meie jaoks mõeldud spordiala, kuna tegemist on kontaktspordiga. Naisterahvana ongi põhiliseks raskuseks need eelarvamused, et justkui see, et me ei jookse nii kiiresti kui mehed, ei hüppa sama kõrgele ning ei pane pealt, et see takistab meid selle alaga tegelemist.

M.P: Põhiline raskus on tõsiseltvõetavus nii sponsorite kui liidu poolt. Naistena tuleb meil end kordades rohkem tõestada, enne kui meie peale raha või aega kulutama hakatakse. Teiseks võiks olla meie sugupoole tahe väljavalitud alale täielikult pühenduda. Kui teatud tulemusi ei tule, jäetakse liiga lihtsalt tegevus pooleli.

-Annika Köster | Foto: Siim Semiskar

Kuidas erinevad naiste ja meeste sport teineteisest teie nägemuse järgi?

J.M: Võistkonna sisekliimat võrrelda on raske, kuna meeste oma näinud pole. Meeste võrkpall on kiirem ja võimsam, kuna neil on füüsiliselt lihtsalt jõudu rohkem. Naised hoiavad palli kauem õhus. Meil võib vaimne pool mõjutada mängu rohkem kui vastassugupoolel.

A.K: Sügavale sisse minna sellesse teemasse on mul keeruline, kuna meeste sporti olen ma vaid kõrvalt näinud. Kuid näiteks sisekliima parandamiseks on meil paika pandud, et iga mängija peab hooaja jooksul korraldama ühe võistkonnaürituse. Proovime ka väljaspool kossusaali rohkem kokku saada ning teha nii-öelda “teambuildingut”

M.P: Meessportlasi on rohkem, neid kajastatakse ka meedias enam, kahjuks naisi kiputakse tõstma esile vaid mõne tähtsa mängu või finaali järel. Meestel on võimalus ja püsivus tegeleda vaid spordiga, nii mõnelegi naisele saab saatuslikuks emaks saamine.

Naised on vastassugupoolest emotsionaalsemad ning erimeelsusi kiiresti ei unustata. Olen näinud pisaraid nii Eestis kui Soomes mängides. Mehed jätavad negatiivsed väljaütlemised platsile ning ei võta neid isiklikult.

-Maarja Põldver Reval-Sport/Padise naiskonnast | Foto: Ivo Dobkevitsch

Mida positiivset ütleksid noortele tüdrukutele, kes soovivad spordis läbi lüüa?

J.M: Keegi ei või sulle öelda, et sa pole piisavalt hea või ei saa millegagi hakkama. Kui sa tahad, siis alati saad ning jõuad täpselt nii kaugele, kui ise soovid.

A.K: Ei ole olemas tüdrukute ja poiste alasid. Sport on mõeldud kõigile. Kui sa leiad endale tegevuse, mis sulle meeldib ja mis sind sütitab, siis tegele just sellega ning naudi. Sport peab eelkõige pakkuma positiivseid emotsioone sulle endale.

M.P: Kõige tähtsam on treening, ilma selleta ei saa tulla ka tulemust. Harjutamiseks peab alati aja leidma. Leia kindlasti omale häid tutvusi, reisi ja võta kinni erinevatest võimalustest. See avab sulle palju uksi. Nii saad teada, mis tasemel oled võimeline oma alaga tegelema.

Kuidas leiad tasakaalu spordi ja pereelu vahel?

J.M: Kõik minule lähedased inimesed saavad aru, et sport on alati olnud osa minust. Nad on aktsepteerinud minu elustiili ning võtavad mind sellisena nagu olen. Ma olen neile tänulik, sest midagi tavalist selle elu juures ei ole.

A.K: Minu jaoks ei ole see keeruline. Esiteks selle tõttu, et mul ei ole veel lapsi ning elukaaslane on sama ala inimene, mistõttu ei pea selgitama, miks jälle trenni minema pean. LIsaks on korvpallist juba praeguseks välja kujunenud elustiil, mis tuleb täiesti loomulikult.

M.P: Eestis on naiste käsipalli tase ning graafik üsna rahulik ning minu pereelu see ei mõjuta. Need on minu jaoks paar tundi pärast tööd, mida ma tõeliselt naudin. Õnneks on mul ka toetav kaaslane, kes mängudel üldiselt alati kohal viibib.

-Julija Mõnnakmäe | Foto: Gertrud Alatare

Kas naistepäeva puhul on teie klubides ka mõni lõbus üllatus tehtud?

J.M: Naistepäeva puhul on meid alati igas klubis ühte või teistmoodi meeles peetud. Kohe meenub, et Poola klubis saime selle tähtpäeva puhul lilli.

A.K: Tavaks on saanud, et meessoost treenerid või füsioterapeudid kingivad mängijatele lilli.

M.P: Päris restorani viidud pole, aga mõni armas traditsiooniline lilleke või klubi logoga ese on ikka kingiks antud.

Kas naistepäeva puhul saab endale ka midagi magusat lubada?

J.M: Saab ikka.

A.K: Pärast trenni võib ka üht-teist magusat lubada endale.

M.P: Kindlasti! Üks koogitükk koos suhkruvaba cappuccinoga kõlab juba praegu lõõgastavalt.

 

scroll to top