fbpx
Close

EELVAADE | 5 mängijat, kes võivad meeste Euroopa meistrivõistlustel teha ajalugu

Avatar
-Mikkel Hansen | Foto: imago/Matthias Koch/Scanpix

9. jaanuaril algavad meeste Euroopa meistrivõistlused käsipallis on läbi aegade suurimad, kuna esmakordselt osaleb finaalturniiril 24 võistkonda. Käsipall24.ee alustab oma eelvaadete seeriat ning vaatab Euroopa Käsipalliliidu kodulehega koostöös esmalt peale viiele mängijale, kellel on võimalus end ajaloo raamatutesse kirjutada.

1. Nikola Karabatic, Prantsumaa

Neljakordse maailmameistri, kolmekordse Euroopa tšempioni, kahekordse olümpiavõitja käes on juba üks rekord. Nimelt on mees mänginud enim kohtumisi Euroopa meistrivõistluste ajaloos (60). Sel korral võib mees aga end veel ajaloo raamatutesse kinnistada, kui üks läbi aegade parimaid käsipallureid.

Kui Prantsusmaa peaks tiitli võitma, saab Karabaticist esimene mitte-rootslasest pallur, kes on võitnud selle karika neli korda. Siiani on selle saavutusega hakkama saanud vaid Ola Lindgren, Staffan Olsson, Stefan Lövgren, Magnus Wislander ja Martin Frandesjö. Lisaks on mehel võimalus saada suurimaks väravaviskajaks turniiri ajaloos. Hetkel asub ta 256 tabamusega teisel kohal, neliteist väravat tagapool Gudjon Valur Sigurdssonist.

2. Gudjon Valur Sigurdsson, Island

Islandlasest rääkides, siis on tegemist ainukese mehega, kes on olnud osaline kõikidel Euroopa meistrivõistluste finaalturniiridel sel sajandil. Nii nagu eelpool mainitud on mees siis võistluste suurim skooritegija ning võimalus oma tabamuste arvu kasvatada avaneb tal ka seekord.

3. Kiril Lazarov, Põhja-Makedoonia

Makedoonia väravamasina käes on kaks väga erilist rekordit. 2009. aastal Horvaatias püstitas mees maailmameistrivõistlustel tippmargi ühel turniiril visatud väravates (92) ning kolm aastat hiljem tegi Lazarov sama meie kontinendi turniiril (61). Arvestades, et HBC Nantesi staar oli suurim skoorija ka 2017. aasta suurturniiril, siis on võimalik, et mees suudab oma saavutust korrata ka seekord.

4. Mikkel Hansen, Taani

Jaanuaris võib taanlane korda saada midagi, mis tundus ühel hetkel täitsa võimatu. Mehest võib saada esimene pallur, kes hoiab oma käes kõigi kolme suurturniiri parima mängija tiitlit ja kuldmedalit. Teatavasti on Taani valitsev maailmameister ja olumpiavõitja ning Hansen pärjati mõlemal juhul MVP autasuga. Kui Taani peaks Euroopa meistriks tulema saaks neist ühtlasi teine riik Prantsusmaa järel, kes hoiavad enda käes kõiki kolme meeste tiitlit.

5. Didier Dinart, Prantsusmaa 

Ei, Dinart ei tee tagasitulekut platsile. Kuid Prantsusmaa peatreenerist, endisest tippklassi kaitsjast, võib saada esimene mees, kes on võitnud Euroopa meistrivõistluste tiitli nii mängija kui treenerina. Teatavasti tuli prantslane mängijana meie kontinendi tšempioniks aastatel 2006 ja 2010.

-Nikola Karabatic | Foto: SIPA/Scanpix

Meeste Euroopa meistrivõistluste fakte ja numbreid:

Mitmekordsed võitjad

4 tiitlit:
Ola Lindgren, Staffan Olsson, Stefan Lövgren, Magnus Wislander, Martin Frandesjö (Rootsi –  1994, 1998, 2000, 2002)

3 tiitlit:
Thierry Omeyer, Nikola Karabatic, Michael Guigou, Jerome Fernandez, Daniel Narcisse (Prantsusmaa 2006, 2010, 2014); Pierre Thorsson, Robert Andersson, Robert Hedin (Rootsi –  1994, 1998, 2000); Peter Gentzel, Ljubomir Vranjes, Johan Pettersson, Martin Boquist, Thomas Sivertsson, Andreas Larsson (Rootsi –  1998, 2000, 2002)

Tiitleid peatreenerina:

4 tiitlit:
Bengt Johansson (Rootsi) – Rootsi koondis 1994, 1998, 2000, 2002

3 tiitlit:
Claude Onesta (Prantsumaa) – Prantsumaa koondis 2006, 2010, 2014

2 tiitlit:
Ulrik Wilbek (Taani) – Taani koondis 2008, 2012

Enim mänge:

60 – Nikola Karabatic (Prantsusmaa, 2004-18)
57 – Didier Dinart (Prantsusmaa, 1998-2012)
54 – Igor Vori (Horvaatia, 2004-14, 2018)
53 – Michael V. Knudsen (Taani, 2000-2010, 2014)
53 – Jerome Fernandez (Prantsusmaa, 1998, 2002-14)
52 – Lars Christiansen (Taani, 1996, 2000-12)
52 – Luc Abalo (Prantsusmaa, 2006-18)
52 – Gudjon Valur Sigurdsson (Island, 2000-18)
51 – Raul Entrerrios (Hispaania, 2004, 2008-18)
51 – Daniel Narcisse (Prantsusmaa, 2000-02, 2006-16)

Enim visatud väravaid:

270 – Gudjon Valur Sigurdsson (Island)
256 – Nikola Karabatic (Prantsusmaa)
203 – Stefan Lövgren (Rootsi)
194 – Mikkel Hansen (Taani)
188 – Lars Christiansen (Taani)
183 – Olafur Stefansson (Island)
182 – Filip Jicha (Tšehhi)
177 – Luc Abalo (Prantsusmaa)
176 – Eduard Koksharov (Venemaa)
172 – Jerome Fernandez (Prantsusmaa)

Enim väravaid ühel turniiril:

Portugal 1994: Vasiliy Kudinov (Venemaa) – 50 väravat
Hispaania 1996: Thomas Knorr (Saksamaa) – 41 väravat
Itaalia 1998: Jan Filip (Tšehhi) – 48 väravat
Horvaatia 2000: Oleg Velyky (Ukraina) – 46 väravat
Rootsi 2002: Olafur Stefansson (Island) – 58 väravat
Sloveenia 2004: Mirza Dzomba (Horvaatia) – 46 väravat
Šveits 2006: Siarhei Rutenka (Sloveenia) – 51 väravat
Norra 2008: Ivano Balic (Horvaatia) – 44 väravat
Austria 2010: Filip Jicha (Tšehhi) – 53 väravat
Serbia 2012: Kiril Lazarov (Põhja-Makedoonia) – 61 väravat
Taani 2014: Joan Canellas (Hispaania) – 50 väravat
Poola 2016: Valero Rivera (Hispaania) – 48 väravat
Horvaatia 2018: Ondrej Zdrahala (Tšehhi) – 55 väravat

Kõik faktid ja numbrid on võetud Björn Pazeni artiklist

scroll to top