Esiliiga tiimi karikamedalile tüürinud Romet Oone: me läheme iga mänguga vaid paremaks

-Romet Oone | Foto: Helin Potter

Meistriliigas on hetkel väike paus ning Käsipall24.ee vaatab viimaste aastate Eesti esiliiga valitseja kardinate taha ja vestleme enne karikavõistluste algust Põlva/Arcwoodi treeneri Romet Oonega. Tegemist on mehega, kes on tõeline käsipallifanatt ning kelle juhtida on palju endiseid koondislasi.

Oone juhendatav Arcwood on pikki aastaid olnud esiliiga absoluutne valitseja, eelmine hooaeg läbiti ilma ühegi kaotuseta ning aasta krooniti tiitliga. Lisaks ühe võistkonna ajaloo parima saavutusena võideti mullu ka karikavõistluste pronksmedal. Eesti sportmängudes ei ole palju võistkondi, kes alumises sarjas mänginuna on suutnud sellist tulemust näidata. Järgmisel kolmapäeval kohtub Põlva klubi karikavõistluste raames tänavu meistriliigast esiliigasse taandunud Viimsi/Tööriistamarketiga. Nüüd räägimegi võistkonna treeneriga koondise meeste juhendamisest, esiliiga tasemest ja loomulikult ka saunaõhtute tähtsusest.

Mis motiveerib sind vedama ühte esiliiga võistkonda?

Kunagi alustasin abitreenerina naiste võistkonnale ning esiliiga treeneritool tundus sellele loogilise jätkuna. Tahtmist endal jätkub ja nii alustangi neljandat hooaega Arcwoodi eesotsas, .

Kui suured on su enda ambitsoonid treenerina?

Võtan asja rahulikult. Järgmisest hooajast peab kõigil esiliiga treeneritel ka teatud litsents olema, hetkel tegelen selle hankimisega, eks siis vaatame edasi. Plaan oleks ehk noortegruppidega tegelega. Päris Serviti või koondise pingile ma ei rühi.

Teil on koosseisus ka mitmeid endiseid koondislasi, kuidas nende juhendamine õnnestub, kas targutamist kuuleb palju?

Teinekord on loomulikult raske, kuid enamus ajast kuulatakse ilusti. Vahel ehk peab natuke häält ka tõstma, kuid keegi vastu ei hakka. Mõnda asja pean mitu korda seletama. Loodetavasti meestel siiski väike austus treeneri vastu on.

Tihti räägitakse, et esiliigas saadakse kokku, mängitakse pool trenni jalgpalli ja siis ehk natuke käsipalli. Kuidas teil treeningu ülesehitus on?

Meil on trenn ikka trenn. Nii nagu harjutamine välja nägema peab, sinna kuulub soojendus, harjutused ja nii edasi. Jalgpall on meestele preemiaks pärast võidetud kohtumist.

Arcwoodi võimetest mängida meistriliigas on ikka räägitud, eelmise aasta karikapronks näitas, et hätta te seal ei jääks? Kuidas ise seda kommenteerid?

Teised ikka meid sinna tõsta tahavad jah. Kuid see ei ole eesmärk. Mehed tulevadki esiliigasse, et oma elu elada. Me teeme siin pigem käsipalli oma lõbuks, kõrgemaid ambitsioone ei ole. See tähendaks ju suuremat trennide arvu ja seetõttu on siia kokku tuldud, et enam niipalju ei peaks käsipalli harrastama. Pigem pakume palluritele võimalust jätkata ala juures vähendatud kujul.

Eelmisel hooajal läbisite esiliiga kaotuseta, kuidas hindad teie võimalusi sel aastal?

Lihtsalt ei tule midagi. Esiliigasse tulnud Coopi koosseisus on häid mehi, Raasiku/Mistra võib konkurentsi pakkuda. Sarjas on sel hooajal hea segu noortest ja kogenumatest mängijatest. Meie eesmärk ei saa aga olla muud, kui finaalturniirile pääs ning esiliiga võit. Palju oleneb meie puhul kindlasti ka koosseisust, hetkel on meil alati mängijaid puudu olnud.

Olete aastat alustanud ühe viigi ja võiduga, milliseks hindad teie hooaja algust?

Eks ta rabedalt läinud on. Kutid on ära unustanud, mida räägitakse. Eks see on minu ülesanne neile need asjad taas meelde tuletada. Mõned mehed on veel saalitrenne vähe teinud ning tagasihoidliku alguse põhjuseid otsime sealt. Usun siiski, et me läheme iga kohtumisega vaid paremaks.

Sel hooajal on karikavõistluste esimeses ringis vastaseks meistriliigast esiliigasse tulnud Viimsi? Mida ootad sellelt vastasseisult?

Kuna esimene kohtumine on meie saalis, siis eesmärk on kodus korralik mäng teha. Viimsi on see hooaeg kôvasti tugevam, lihtsalt midagi ei tule. Vôimalused edasi minna on môlemal.

Olete aktiivsed ka sotsiaalmeedias, kas võid öelda, et see on teie jaoks prioriteet?

Jah, paneme sellele rõhku, et ikka pildis püsida. Kui sind sotsiaalmeedias ei ole, siis sind pole ju tänapäeval olemas. Meil üks mängijatest, Markus Käo, on ise ajakirjandust õppinud ning tema seda asja meil põhiliselt ajab. Võib öelda, et midagi toimib, kuna parematel mängudel oleme isegi 100 inimese ringis endale saali saanud, mis esiliiga kohta ei ole sugugi kehv tulemus.

Lõpetuseks, kui olulisel kohal on saunaõhtud ühes esiliiga tiimis?

Loomulikult on saunaõhtud väga tähtsad. Selline traditsiooniline reedene kerge õlle ja saun annavad hea võimaluse asjadest vabalt rääkida.

Jaga postitust

Lisa kommentaar