Samal ajal kui meistriliigas on väike paus, vestles Käsipall24.ee HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi juhendaja Mart Raudsepaga hooaja esimesest poolest, võidukast koduseeriast ning noorte meeste arengust.
Mart Raudsepp võttis üheteistkordse Eesti meistri juhendamise ülesanded üle sel suvel. 26-aastane noormees istus kaks aastat Kaupo Liiva kõrval abitreenerina, kuid nüüd on esimest hooaega peatreeneri rollis. Endine käsipallur alustas treeneriteed 2014. aastal ja on sellest peale olnud vastutav eri vanuseklassidest Kehra noortesüsteemis ja lisaks hankinud kogemusi esiliigas. HC Kehra asub hetkel Eesti meistriliigas kolmandal kohal ning Balti liigas pääseti Põlva Serviti kõrval veerandfinaalidesse, kus tuleb vastaseks viimaste aastate sarja valitseja, Riihimäe Cocks.
Kolmveerand hooajast on nüüd seljataga, kuidas vaatad tagasi oma esimesele aasta algusele peatreenerina?
Viiepalli süsteemis hindaksin senist hooaega tugeva kolmega. Eks see on olnud selline üle kivide ja kändude rännak. Oleme näidanud väga häid esitusi, kuid samas on ka teatud mängud jätnud soovida. Suured kaotused Põlvale ja Tallinnale võõral väljakul on need, mis paha maitse on suhu jätnud. Detsembri lõpul, kui kava oli tihe, esines meil palju koosseisu probleeme. Kui oleme saanud kõik pallurid rivisse, siis on mängupilt olnud hea. Kahjuks on meil mehi siiski vähe ja kui matše on palju, siis väsimuse pealt ei suuda me samaväärseid esitusi näidata.
Kehra on tänavu just koduväljakul häid esitusi näidanud. Hetkel on käsil seeria, kus te ei ole omas saalis juba pikalt kaotusekibedust tundma pidanud. Mis võivad olla selle põhjused?
Kuidagi oleme suutnud koduväljakul motiveeritumalt mängida. Viimased kohtumised on olnud pingelised ning fännid on tee saali leidnud. Eks see annab meestele lisajõudu. Enne igat kohtumist ikka rõhutan, et see seeria ei tohi katkeda. Oleme ka üritanud poolehoidjatele mängud atraktiivsemaks teha. Äsja paigutasime saali kalli valgusšou, mis küll täisjõus veel ei toimi aga loodame, et lähiajal saame ka selle veel võimsamaks.
Balti liiga veerandfinaalis lähete kokku viimaste aastate valitseja, Riihimäe Cocksiga. Kuidas vaatad ette sellele vastasseisule?
Kindlasti oleks me eelistanud saada vastaseks lätlaste Dobele, kuid loomulikult läheme võitlema. Soomlased tahtsid esialgu pidada mõlemad kohtumised nende väljakul, kuid see oleks meie jaoks võrdunud allaandmisega ning seetõttu peame mängud kodus-võõrsil süsteemiga. Cocksi puhul oleneb palju sellest, kus nende vormikõver parajasti on. Kuna esimene matš toimub meie väljakul, peame suutma Soome kaasa võtta võimalikult suure edu, sest vastaste väljakul saab raske olema.
Eesti meistriliigas paiknete hetkel kolmandal kohal. Arvestades, et olete omal väljakul häid esitusi näidanud, kui tähtis on teie jaoks poolfinaalideks koduedu saavutada (teisele kohale platseeruda – toim.)?
Eelmine hooaeg võtsime ka poolfinaalidesse kaasa koduedu, kuid ikkagi kaotasime ja mängisime lõpuks pronksile. Lõppkokkuvõttes ma sellele liiga suurt rõhku ei pane. Teoreetiliselt on meil ka veel võimalused põhihooajal esimeseks tulla. Eks me läheme ikka igat mängu võitma, meil on veel Põlvaga kodus mäng ning Tallinnaga võõrsil. Mida paremat kohta meile pakutakse, seda parema koha me ära ka võtame.
Hooaja alguses rääkisid meie lehele, et sooviksid sel aastal rohkem vastutust anda noormängijatele, kuid siiski on teie mäng palju sõltunud välismaalaste panustest?
Kahjuks pole noorte edasiminek olnud piisavalt suur, et ma saaksin neid tähtsatel hetkedel usaldada. Trennide ja esiliiga mängude põhjal olen järeldanud, et nad ei ole veel füüsiliselt valmis liiga palju platsil olema. Lükkaks selle ikkagi nende kapsaaeda. Me oleme nende jaoks valmistanud kõik võimalused arenguks. Meestele on saadaval kõik pulbrid ja ained, füüsilisi trenne toimub piisavalt. Aga eks see on selline noorte värk. Sergio-Silver Kreegimaa on olnud ainuke, keda oleme ka põhisatsis saanud 60 minutit väljakul kasutada.
