INTERVJUU | Serviti tantsutüdrukute treener räägib telgitagustest ja kummutab müüte seoses selle ala naistega

-Põlva Serviti tantsutüdrukud | Foto: Anett Hallap

Käsipall24.ee alustab lugude kajastamist inimestest meie ala ümbert. Seekord oli meil rõõm rääkida Põlva Serviti tantsutüdrukute treeneri Kristiin Kulpsoniga. Viljandi kultuuriakadeemias õppiv 22-aastane neiu on rühma tegevuses osalenud juba kuus aastat, millest kolm tantsijana ja sama palju juhendajana. Tema elu on juba noorest peale pöörelnud vaid tantsu ümber. Hetkel tegeleb ta mitme eri rühmaga mööda Eestimaad.

Siinkohal peab maninima, et nii positiivse ja elurõõmsa inimesega pole meie lehel veel au olnud vestelda. Loodetavasti kajastub see ka lugejale. Muuseas rääkisime sellest, et elus on tähtsam teha asju, mis sind õnnelikuks teevad ja kuidas Eestis tantsutüdrukuid koheldakse.

Kui lihtne on Põlvas gruppi tüdrukuid leida?

Eelmistel aastatel on see pigem olnud raske. Sel suvel läks meil aga hästi. Korraldasime just juulikuus katsed, kus otsisime järgmise aasta rühma kahteteist tüdrukut ja täpselt selle arvu ka kokku saime.

Kuidas sina sattusid tantsimise ja käsipalli juurde?

Ma olen terve oma elu asunud Võrus. Seal sattusin Andre Laine juurde tantsima ja sellest hetkeks pole millegi muuga tegeleda tahtnud. Põlvasse läksin kuus aastat tagasi ja alustasin cheerleaderina. Kolm aastat hiljem võtsin üle treeneri rolli. Rühm ise on eksisteerinud Serviti juures juba 13 hooaega. Kahjuks ma ei oska öelda, kuidas see seal alguse sai.

Nüüdseks keerleb minu elu täielikult tantsu ümber. Viljandis, Tartus, Võrus ja Põlvas tegelen erinevate rühmadega. Stiilidest juhendan palju erinevaid, muuseas nii show kui ka rahvatantsu.

Sina ise pole käsipalliga tegelenud, kui palju nüüdseks alast külge jäänud on?

Kuue aastaga on mäng suhteliselt selgeks saanud. Oskan juba õigel ajal rõõmu tunda ja reeglid on ka enamvähem teada.

Alati, kui tantsutüdrukuid platsi kõrval märkad, on neil naeratus suul. Kuidas te püsite pidevalt rõõmsad?

See emotsioon, mida me väljakul välja näitame, on kõige tähtsam. Paljud inimesed oskavad tantsida. Cheerleaderina pead sa suutma ka sellist erilist powerit näidata platsil. See rõõm käib meie alaga kaasas. Võib öelda, et see on üks meie töö osa.

Finantsiliselt ehk ei ole see kõige tasuvam töö, mis teid ikkagi motiveerib jätkama?

Kui on valida, kas teha midagi, mis sulle ei meeldi ja saada palju raha või tegeleda alaga, mida sa armastad ning teenida natuke vähem, siis mina valin alati teise variandi. Tants on see, mis mind õnnelikuks teeb.

Lisaks on Põlva inimesed väga abivalmid. Andres Neeme on olnud väga toetav ja alati, kui meil midagi vaja on, oleme need asjad saanud.

Millised on teie mängupäeva rituaalid?

Tüdrukud lähevad saali poolteist tundi enne mängu. Siis tuleb soojendus ja pärast seda käime ligikaudu 30 minutit läbi oma jooniseid. Kui mängijad tulevad platsile, siis meie tegeleme kostüümide, soengute ja meigiga. Natukene enne mängu teeme veel viimased liigutused ja siis oleme valmis minema publiku ette.

Teie kava on hämmastavalt sarnane käsipallurite endaga?

Me ikka üritame hoida asja professionaalsena ning võimalusel vältida igasugu vigastusi.

Kui palju te siis trenni teete?

Meil on kaks korda nädalas trennid, mis kestavad kokku neli tundi. Nende läbiviimisel aitab mind veel Marleen Kovalik.

.Kristiin Kulpson | Foto: Marleen Kovalik

Kas võistkonna tulemused mõjutavad ka teid kuidagi?

Loomulikult hoiame tulemustel silma peal ja räägime nendest. Meie oma etteasteid skooril liiga palju mõjutada ei lase. Alati oleme lihtsalt Serviti poolt ja üritame oma initsiatiiviga anda võimalikult palju juurde sellele, et neil hästi läheks.

Kas Eestis on probleeme sellega, et publikust hüütakse teile asju, mida naisterahvastele öelda ei tasuks?

Üldiselt ei ole. Põlva publik on meie vastu alati väga toetav. Osad endised tantsijad käivad meil trennides isegi. Eelmine aasta oli üks vahejuhtum, millel ma pikemalt peatuda ei soovi. See oli esimene kord, kui vastastega kaasa tulnud publikust oli kuulda väljendeid, mis ei sobiks naisterahvaste kohta karjuda saalis. Minule kedagi laimata ei meeldi ning rohkem ma seda kommenteerida ei tahaks.

On inimesi, kes väidavad, et naisterahvad ei peaks niimoodi vaheaegadel platsil tantsima, mis sa neile ütled?

Ehk see küsimus on tavaliselt suunatud rühmadele, kes väga napis riietuses oma kavasid teevad. Meie kostüümid nii paljastavad ei ole ning seetõttu ma ei tunne, et see mida teeme oleks mingi tabu. Me anname publikule lisaväärtust tehes natuke show´d ning näidates lisaks oma ilule ka kauneid tantsunumbreid.

Millised on mõned väärad arusaamad, mida kohtad inimeste seas teie kohta?

Väga levinud arusaam on, et tantsutüdrukud on kuidagi ülbed. Selle tahaks kohe ümber lükata. Mina olen aastast aastasse teinud koostööd vaid armsate, soojade ning toredate tüdrukutega.

Peale selle arvatakse, et kui tegelen cheerleadinguga, siis peaksin poolpaljalt ja nappides riietes koguaeg ringi käima, nii see ei ole. Me valime, mis me selga paneme ja kostüümivalik on meil väga suur.

Lõpetuseks, milline on sinu kõige positiivsem mälestus seoses Serviti tantsutüdrukutega?

Üks väga tore mälestus on, kui käisime Võrus Kuperjanovis hommikuvõimlemist tegemas. Olime sealsetele sõduritele üllatuseks. Meid viidi platsile kohale Unimogiga ja kui sealt välja tulime oma kaunite kostüümide ja sahistitega, oli emotsioon üdini positiivne. Kaitseväelased said meie tavapärase treening soojenduse, kus enamustel liikusid puusad paremini, kui ma oleks oodata osanud.

Põlva Serviti tantsutüdrukuid saab tõenäoliselt näha augusti lõpus toimuval Põlva Cupil.

polar.com

Jaga postitust

Lisa kommentaar