Sel laupäeval tehakse Põlvas algust kolmest etapist koosneva Eesti rannakäsipalli sarjaga. Avaetapile on registreerunud 35 võistkonda, kelle seas ka viis mees- ja neli naiskonda.
Etapi korraldajaks on saalikäsipalli valitseva Eesti meistri Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting. „Meil on vaja telgid üles panna, muusika ja lauakohtunikud organiseerida ning leida toitlustaja,“ ütles Musting portaalile Käsipall24.ee. „Kõige raskem on kohtuniketöö paika loksutamine, sest mängud toimuvad neljal väljakul. Kõik on aastatega siiski edasi arenenud ja alati leidub inimesi, kes aidata tahavad.“
Eestis harrastavad rannakäsipalli peamiselt samad tegijad, kes mängivad ka saalis. „Põlvas on küll mõned sõpruskonnad, kes leidnud rannakäsipalli näol endale hobi, kuid lõviosa mängijatest on saalikäsipallurid,“ sõnas Musting. „Tegemist on nooremate mängijate pärusmaaga, sest üle 30-aastaseid enam naljalt randa ei meelita. Viimastel aastatel on siiski mängijaid vähemaks jäänud, sest Eesti rahvusvahelistel võistlustel ei osale ja pealegi on saalikäsipalli hooajad pikad. Mul oli neli-viis aastat tagasi plaan sats tiitlivõistlusteks kokku panna, kuid plaaniks see jäigi.“
Mustingu meelest on rannakäsipalli kasulik mängida. „See arendab mitmekülgsust ja mõtlemist,“ põhjendas Musting. „Erinevate stiilidega visete eest on võimalik saada kaks punkti ja nii tuleb mõelda, kas riputada pall õhku, anda see joonele või sooritada pöördelt vise. Kuna rünnakul olles väravavahti pole, siis sisuliselt mängitakse pidevalt neli kolme vastu. Nii saab harjutada ülekaalus mängimist, millega eestlastel on saalikäsipallis tihtilugu probleeme on olnud.“
Musting lausus, et rannakäsipallis löövad läbi kasvult väiksemad mängijad. „Kergema jalaga meestel on lihtsam, kui suurtel. Suure lihasmassiga ei tee rannakäsipallis midagi,“ tõdes Musting. „Pikkadel on oma roll kaitses, muidu loeb ikka kiirus.“
Rannakäsipallisarja aitab lugejateni tuua portaal Käsipall24.ee.
