Rahvusmeeskonna debüüt ja võistkonna vaimu hoidmine ehk koondislased vastavad lugejate küsimustele

-Otto-Karl Kont, Mait Patrail, Rasmus Ots ja Martin Johannson | Fotod: Helin Potter

Käsipall24.ee korraldas oma sotsiaalmeedias kampaania, mille käigus loosisime välja Eesti koondislaste poolt autogrammidega kaunistatud mänguvahendi ning sellega seoses palusime huvilistel esitada küsimusi meie rahvusmeeskonnale. Nüüd olemegi neist mõned välja valinud ning uurinud neile vastuseid. Vabandame kõigi ees, kelle pärimisteni me seekord ei jõudnud.

Matten küsis Otto-Karl Kondilt: Mis tunne on teha rahvuskoondise debüüt?

Otto Karl Kont: “Koondise kutse saamine oli minu jaoks positiivne üllatus. Tunne trennides on hea. Võrreldes klubis harjutamisega on need kaks täiesti eri maailma. Igal treeneril on erinev stiil ning rahvusmeeskonna juhendajal on loomulikult ka oma käekiri. Eks mängude eel vaatame, kas kerge värin ka sisse tuleb.”

Hendrik küsis Mait Patraililt: Kas sa oled oma mänguajaga klubis rahul?

Mait Patrail: “Kuna naasin selle hooaja algul pikalt vigastuspausilt, siis treener mängitab mind veel ettevaatlikult. Enamuse aja veedan kaitses ning rünnakupoolel sain algul osaleda vaid poolkiiretes. Juhendajal on välja kujunenud oma algkoosseis, kuhu ma hetkel ei kuulu. Eks mida rohkem tervis paranema hakkab, seda enam mänguaega loodan saada. Kuid kuna võistkonna tulemused on praegu väga head, siis olen oma rolliga rahul.”

Egert küsis: Milline näeb välja üks koondise trenn?

Vastab Käsipall24.ee ajakirjanik: “Natuke kirjeldasime koondise trenni juba meie eelmises artiklis, kus veetsime ühe päeva Eesti meeskonnaga. Kuid suures plaanis nägid harjutused välja sellised: esimesed 10-15 minutit veedeti füsioterapeudi Margus Partsi juhendamisel soojendusega, kuhu kuulusid jooksud ja aktiivne venitus. Heal päeval järgnes sellelel kerge jalgpall. Siis tegeleti söötmisega ja visati soojaks väravavahid. Pärast seda liiguti ühele poolelel ja tegeleti 30 – 40 minutit taktikaga. Olenevalt päevast keskenduti rohkem kas rünnakule või kaitsele. Treener proovis erinevaid koosseise ning andis omad juhendid pidevalt harjutuste ajal. Treening lõpetati tavaliselt kas mänguga või jooksmisega.”

Anu küsis: Kas ja kui palju treenivad koondise väravavahid ülejäänud meeskonnast ka eraldi? Kas väravavahtidele on lisaks veel eraldi treenerid?

Vastab koondise väravavaht Rasmus Ots: “Rahvusmeeskonnal on väravavahtide treeneriks rootslane Janne Ekman. Väravavahtide eraldi valmistumine algab juba enne trenne. Lisaks vastaste video vaatamisele koos võistkonnaga, teeme seda ka eraldi oma juhendajaga. Trennis on tiimist eraldi tegemine rohkem omaalgatuslik, kuna veedame nii vähe koos, siis eraldi meie trenni palju ei tehta. Tavaliselt toimub väravavahtide soojendus meie treeneri juhendite järgi ning kui üks meist osaleb võistkonna trennis, siis teine teeb eraldi harjutusi.”

– Rasmus Ots Eesti koondise väravas | Foto: Helin Potter

Maksim küsis: Milline liim (käsipallis kasutatav vahend, et pall püsiks paremini käes – toim.) on mängimiseks parim?

Üldisel küsitlusel konkreetset lemmikut välja ei osatud tuua, kuid kui ühe pidi nimetama, siis Selecti näpuliimi sai enim hääli.

Sirle ja Martini küsimus oli: Kui raske või kerge on mängida koondises, kui kogu punt saab harva kokku? Et tiimitöö sujuks ja kõik oleks rahumeelne?

Vastab koondise kapten Martin Johannson: “Paljuski tuleb või siis mõningal puhul ei tule kambavaim iseenesest! Kuna kokku tuleb võrdlemisi kirju seltskond erinevaid karaktereid, siis on täiesti loogiline, et alati kõik ei klapi ja võib tekkida mõningaid probleeme. Meil Eesti koondises õnneks selline mure puudub, sest riik on väike ja käsipalli ringkond veel pisem. Kõik tunnevad üksteist läbi ja lõhki juba pikemat aega.

Motivatsiooni ammutatakse erinevatest allikatest: nooremad kutid on super entusiastlikud, kuna on värskelt koondises ning ennast tuleb kehtestada ja tööd teha, et tulevikus mänguminuteid teenida. Kindlasti on hea esinemine aluseks mõne välislepingu teenimiseks ning loomulikult on südame ja auasi esindada oma kodumaad! Väljaspool palliplatsi aga veedetakse palju aega koos, suheldes, oma kogemusi jagades ja neid võrreldes. Teineteiselt õpime lisaks käsipallile ka muu elu kohta. Teeme nalja ning tegeleme erinevate mängudega.

Mida aeg edasi, seda lihtsamaks üksteise mõistmine muutub, sest nagu juba eelnevalt mainisin, tunnevad poisid teineteist hästi. Kuid siiski, pärast mõnda kuud oma klubides tuleb kokku saades seltskonnaga uuesti harjuda. Võtmesõnaks on siinkohal kordused. Paneme suurt rõhku kõige üle käimisele! Rünnakuliikumised, kaitse ja kõik sinna vahele jääv tuleb korduvalt läbi teha, sest nii jäävad need paremini külge. Seda proovimegi trennides teha, mängida kõike läbi nii palju kui võimalik!

Loosimise tulemusena võitis Eesti koondise autogrammidega kaunistatud käsipalli Maksim McCauley! Palju Õnne! Käsipall24.ee võtab võitjaga ühendust!

Eesti koondis kohtub reedel, 25. oktoobril Türgiga ning päev hiljem Belgiaga. Viimasel päeval on vastamisi võõrustajad ja Belgia. MM-valiksarja esimeses ringis osaleb kokku 15 meeskonda, kes jagatud nelja alagruppi. Edasi järgmisse faasi pääsevad vaid alagruppide võitjad.

 

 

Jaga postitust

Lisa kommentaar