Millised on Euroopa tugevamad käsipalliliigad?

-Bundesliga meister SG Flensburg-Handewitt | Foto: Imago images / Horstmüller/Scanpix

Erinevalt mõnest populaarsemast spordialast ei saa käsipallis väita seda, et igal suuremal riigil on ka automaatselt tugev rahvuslik liiga. Suvisel perioodil, kus parasjagu suuri mänge ei käi, on paslik arutleda, millised käsipalliliigad on Euroopas tugevamad ning kuidas seda pingerida hinnata?

Kui suures plaanis kehtib spordimaailmas põhimõte, et kellel on kõige rohkem raha, sinna kogunevad ka parimad mängijad, siis mõistagi on üldiselt nii ka käsipallis. Suurimat palka jõuavad maksta Saksamaa ja Hispaania liigad, kus on sellevõrra ka kõvem tase. Sportlikus mõttes ei tähenda see mõistagi, et alati just nende liigade klubid parasjagu Euroopa või maailma parimad oleksid.

Heaks näiteks on viimane Meistrite liiga hooaeg, kus triumfeeris hoopis Põhja-Makedoonia lipulaev Vardar, kes alistas finaalis Ungari klubi Veszpremi Telekomi. Ei soovi ju keegi nüüd selle peale väita öelda, et Makedoonia liiga oleks Euroopa tugevaim, kuivõrd teised selle maa käsipalliklubid eriliste saavutustega ei hiilga. Mida siis ikkagi silmas pidada ning milliseid liigasid Euroopa tugevamateks pidada?

EHF-i liigade koefitsient on parim näitaja

Esimeseks ja peamiseks võimaluseks järge pidada on Euroopa Käsipalliföderatsiooni poolt peetav liigade reiting, mille aluseks on spetsiaalne koefitsient, mis moodustub selle riigi/liiga klubide tulemustest, mida nad on erinevates eurosarjades viimase kolme hooaja jooksul näidanud. Tegu on suhteliselt sarnase süsteemiga nagu jalgpallis UEFA liigade koefitsient.

EHF-i liigade koefitsiendi süsteemis on kokku 50 erinevat riiki ning ei ole eriline üllatus, et seda juhivad just eelpool mainitud Saksamaa ja Hispaania, kelle edu järgmiste ees on suhteliselt selge. Liiga üldist tugevust saab mõistagi mõõta mitmel eri moel, kuid parimaks indikaatoriks on just tippklubide esinemine eurosarjades ning hoolimata sellest, et Meistrite liigat pole Saksa klubid viimase viie hooaja jooksul kordagi võitnud, on nende eurosarjades esinevad klubid olnud stabiilselt head.

Saksamaa liiga üheks suuremaks tugevuseks teiste Euroopa tippliigade ees ongi sügavus. Erinevalt kasvõi Makedooniast on seal tõelisi tippe palju ning tugev sisekonkurents viib klubisid edasi. Prantsusmaal, Hispaanias ja mitmetes teisteski heades käsipalliriikides on viimastel aastatel olnud alati üks väga selge tiitlisoosik, kellega teised kassi-hiire mängu pidama peavad.

EHF-i koefitsiendi järgi järgnevad Saksamaale ja Hispaaniale Ungari ja Prantsusmaa, esikümnesse mahuvad veel ka Poola, Taani, Põhja-Makedoonia, Horvaatia, Portugal ja Sloveenia. Eesti käsipalli meistriliiga on selle eurokoefitsiendi järgi 50 riigi seas 30. kohal. Meist rahvaarvu poolest väiksematest riikidest on eespool vaid tugev käsipallimaa Island ja Luksemburg. Suurematest riikidest leiab tagantpoolt muuhulgas Läti ja Leedu, aga näiteks ka Bulgaaria, Itaalia ja Suurbritannia.

Alternatiivne tabel asetab Eesti madalamale

Suhteliselt omapärast tabelit peab ka veebisait the-sports.org, kes on eeskujuks võtnud jalgpallist tuntud UEFA liigade koefitsiendi ning pannud paika EHF-i ametlikule koefitsiendile suhteliselt sarnase edetabeli, kus on arvesse võetud viimase viie aasta tulemusi. See näitab erinevate liigade tippklubide saavutusi pisut pikemas plaanis, kuid erinevused EHF-i koefitsiendiga võrreldes on suhteliselt minimaalsed.

Esikohalt leiame selles tabelis endiselt Saksamaa, kellele järgnevad esikümnes Prantsusmaa, Ungari, Hispaania, Taani, Portugal, Poola, Rumeenia, Põhja-Makedoonia ja Horvaatia. Seega on tipus küll suuremalt jaolt samad liigad, ent Saksamaa kõrval on järjestus mõnevõrra erinev. Pisut erineb ka Eesti käsipalli meistriliiga koht, mis on alternatiivse tabeli järgi 32. Muuhulgas on selle arvestuse järgi meist mööda hiilinud näiteks Kosovo meistriliiga.

Tegeliku liigataseme määravad mitmed tegurid

Lõppkokkuvõttes oleks narr eeldada, et üks või teine säärane tulemuste põhjal koostatud edetabel näitaks hästi ära, millised liigad on tugevad ja millised mitte. Esiteks, on ju raske öelda, mida sellise tugevuse all mõistma peaks – kas ainult tippude taset, liiga „keskmike” mängutaset, punaste laternate tugevust, üldist korraldust, meediakajastust, publikuhuvi, palgataset…

Kriteeriume on palju ning ühte kindlat või õiget on keeruline määratleda või liigasid millegi järgi pingeritta seada. Kuidas võrrelda omavahel näiteks taset kahes liigas, kui ühes on kaks korda rohkem võistkondi? Erinevad koefitsiendid annavad mõistagi ette päris hea pildi, kuid lõplikku tõde me kunagi teada ei saagi.

Jälgi Betsafe’i spordiennustus portaali, et Euroopa väiksemate ja suuremate liigade kohtumiste ja tiitliheitlustega paremini kursis olla ning hea õnne korral ka taskuraha teenida.

balteco.com

Jaga postitust

Lisa kommentaar