fbpx
Close

Puuduv kaine mõistuse hääl ja heade mõtete linna käsipall ehk Tartu Ülikooli hetkeseis

Avatar
-Tartu Ülikool | Foto: Helin Potter

Käsipall24.ee jätkab esiliiga võistkondade hetkeolukorra analüüsi 2018. aastal sarja võitnud Tartu Ülikooliga. Vestlesime meeskonna mängiva treeneri, Klaus Peeter Rüütliga tiimi hooajast, linna käsipallist ning koosseisu muredest.

Sarja lõppedes asetses eelmisel hooajal pronksile tulnud Ülikooli võistkond 10 punktiga seitsmendal kohal, kui mängida oli jäänud kolm kohtumist, eraldas neid finaalturniiri paigast neli punkti. Tartu viimaste aastate liider, Rando Sein, oli pikalt vigastustega väljas. Suurimaks skoorijaks tõusis mängiv treener Klaus Peeter Rüütli (13 matši, 76 väravat). Talle järgnesid Tõnu Jõks (10, 65) ja Rando Sein, kes vaid 8 kohtumisega skooris 54 korda.

“Eks see hooaeg oli üks suur Ameerika mägedel sõit. Enamus mängudega võis rahule jääda, kuid sisse tuli ka kukkumisi. Positiivse poole pealt olid enamus kaotused mõneväravalised, mis näitab, et olime kohtumistes lõpuni sees,” rääkis Rüütli aastast ja põhjendas eelnevast kehvemaid tulemusi. “Eks sel hooajal jäi meil pingilt puudu selline kaine mõistuse rahulik hääl, millele rasketel hetkedel toetuda. Otseselt peatreenerit meil ju ei olnud. Mina ja mõni teine pallur üritasime seal hakkama saada.”

“Eks Rando (Sein – toim.) vigastus võttis meilt ka ühe käigu ära. Tõnu Jõks asendas teda küll hästi, kuid vahetuse võimalus oleks meile ühe pommitaja juurde andnud. Esiliigas kahemeetrise kaitsetala kaotamine ei ole kellelegi positiivne,” jätkas mängiv treener. “Sarja tase on kõvasti ühtlustunud. Tasavägiseid kohtumisi saime palju.”

“Hetkel on meil täielik paus. Eks tiim koosneb enamuses täiskasvanud meestest ning kõik teavad ise, mida teha, et vormis püsida. Kes mängib discgolfi, kes jookseb, kes teeb Põlvas kohalikega trenni,” sõnas Klaus Peeter. “Uue hooaja süsteemi ja algamise kohta ju veel mingit ametlikku infot pole. Eks me ikka jätkame sügisest ka, kuid kuna täpsem teave puudub, siis ei ole ka mingeid kavasid veel tegema hakanud.”

“Mõned aastad üritasime mõne mehega Tartus käsipalli elustada, kuid kuna siin linnas meie ala traditsioonid puuduvad, siis kadusid paljud lapsed trennidest kiirelt ning saaliaegade saamisega tekkisid suured mured,” rääkis gümnaasiumi lõpetamiseni Põlvas pallinud ning seejärel ka Värska koosseisus Eesti kõrgemal tasemel võidelnud Rüütli. “Meistriliigast enam pakkumisi tulnud pole, muidu oleks ju võinud ka sellele variandile mõelda.”

 

scroll to top